Al'breht Dürer (germanijan kelel: Albrecht Dürer [ˈʔalbʁɛçt ˈdyːʁɐ]; sünd. 21. semendku 1471, Nürnberg, Saksanma, Pühä Rimalaine imperii — kol. 6. sulaku 1528, sigä-žo) oli germanine voimujupirdai da grafikanpirdai, ksilografijan mastar, pirdandgeometrijan üks' alusenpanijoišpäi. Hän oli Renessansan aigan ühteks järedambiš mastarišpäi Evropas.

Dürer Al'breht
saks.: Albrecht Dürer
Düreran avtoportret (1498)
Düreran avtoportret (1498)
radmižen toižend:

pirdai, graafik, matematikanmez', illuminator, copper engraver, kunstiteoreetik, joonistaja, illustraator, exlibrist

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Nürnberg, Free Imperial City of Nuremberg[d], Saksa-Rooma riik[d][3][4][5]

valdkund:

 ezimeletaden Baieri hertsogkond[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Nürnberg, Free Imperial City of Nuremberg[d], Saksa-Rooma riik[d][3][4][5]

tat:

Albrecht Dürer the Elder[d]

mam:

Barbara Dürer[d]

 Dürer Al'breht VikiAitas

Dürer oli čomamahton ezmaižen teoretikan Pohjoiževropas. Hän pani antropometrijan alusid mugažo. Kirjuti ičeze biografijan ezmäižen Evropas.

Mez' tegi paukatud grafikradoid kirjoiden painmižen täht, pirdi elokahiden mehiden portretoid. Düreral oli äi openikoid, no surid mehid heišpäi ei tehnus. Kaik om kaičenus läz tuhad Düreran voikuvid da pirdandkuvid, niiden keskes om peizažid, portretoid, mehiden, živatoiden i kazmusiden tarkoiktoid kuvid. Pirdai kaiči ičeze opendusen aigan kuvid eskai. Düreran grafine jäl'guz om kaikiš järedambišpäi Evropan čomamahtos, se seižub ühtes riviš da Vinčin i Rembrandtan grafikanke suruden i znamoičendan mödhe.

Valitud sädused

vajehta
  • «Pühä Ieronim rahvahatomas mas» (läz 1496. vot, saks.: Büßender Hieronymus)
  • «Drezdenan altar'» (1496−1497, triptih, Marienaltar)
  • «Hristos opendajiden keskes» (1506, Der zwölfjährige Jesus unter den Schriftgelehrten «Kaks'toštkümnevozne Iisus kirjnikoiden keskes»)
  • «Adam i Eva» (1507, diptih, Adam und Eva)
  • «Kumardelend Pühäle Stroicale» / «Landaueran altar'», (1511, Allerheiligenbild / Landauer Altar)
  • «Nell' apostolad» (1526, Die vier Apostel)

Homaičendad

vajehta
  1. 1,0 1,1 Web umenia
  2. 2,0 2,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
  3. 3,0 3,1 Дюрер Альбрехт // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  4. 4,0 4,1 Union List of Artist Names
  5. 5,0 5,1 RKDartists
  6. SIKART — 2006.


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.