Atom (amuižgrek.: ἄτομος atomos-sanaspäi «jagamatoi», «leiktamatoi») om substancijan heneg mikroskopižidenke suruzidenke da massanke. Himižen elementan kaikiš penemb kandai sen himižid ičendoid pala.

Gelijan atoman i sen südäitukun suruziden rindatuz

Atomad kogotas atomsüdäitukuspäi i elektronišpäi (tarkoiktemba, elektronižes «pil'vespäi»). Atomsüdäituk kogoneb protonišpäi i neitronišpäi. Neitroniden lugumär südäitukus voib olda erazvuitte: noläspäi severzihe-se kümnikoihesai. Ku elektroniden i südäitukun protoniden lugumärad oma ühtejiččed, ka kogonaine atom om neitraline elektrižikš. Vastal'žes statjas atom om erasenke pozitiviženke vai negativiženke täutkenke i nimitase ionaks. Erasti el'getas atomoikš elektroneitraližid sistemid vaiše i muga erištadas ionišpäi.

Südäitukun mass ülitab 99,9 % kaiken atoman massad. Sen protonad pozitiviženke täutkenke i neitraližed neitronad oma sidodud keskneze vägeval vastamižpainegel. Protoniden lugu znamoičese Z-kirjamel, se sättutoitab atoman järgenduznomerale himižiden elementoiden periodižes tabludes i märitud himižele elementale. Neitroniden N-lugu märičeb sen elementan izotopad. Üks'jäine stabiline atom neitronita südäitukus om protii, se om vezinikan enambuz i kaikiš enamba levitadud mail'mas nuklid.

Ottud erasiš-se lugumäriš sidodud keskneze sidoil erazvuiččed atomoiden toižendad sätas molekuloid.

Atomoiden himižed ičendad märhapandas niiden elektronižen hel'pken konfiguracijal i ümbrikirjutadas kvantmehanikal. Neitroniden lugu ei valatoita atoman himižihe ičendoihe znamasižikš, kacmata sihe, miše se lugu ülitab südäitukun protoniden lugud päpaloin. Märitas atoman massad dal'tonoil (massan atomühtnikoil), üks' ühtnik om hil'nikan 12C-izotopan stabiližen atoman 1/12-palan massha tazostadud.

Kacu mugažo vajehta

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.