Armastuz

Armastuz om mujand, harakterine ristitun täht, süvä siduz toiženke ristitunke vai objektanke, süvän simpatijan mujand.

Südäin om armastusen simvol

«Keväden aig», Pjer Ogüst Kot-pirdajan voikuva (1873)

Armastuz kaclese mugažo kuti filosofine kategorii — subjektine pidand, intimine mujand armastusen objektale. Armastuz om ozan kaikiš tarbhaižemb subjektivine indikator.

Armastuz om üks' fundamentaližiden i ühthižiden temoiden mail'man kul'turas i čomamahtos. Sekoimižed armastuses i sen analiz nägusen ladus puttas jo amuižiš filosofižiš sistemoiš i literaturižiš muštnikoiš.

Amuižed grekalaižed erištiba armastusen toižendoid: kanzas («storge»), sebranikoiden keskes («filija»), romantine armastuz («eros») i ičtazandmižen armastuz («agape»).

Mel'dünd om lühüdaigaine mujand i armastusen naceine edelkävui. Vastal'ne armastusele mujand om nenalöudand, mugažo üks'kaikižuz. Armastuz om koumen hüvän keskes hristanuskondas (uskond, toiv, armastuz).

Armastushe sidodud vepsän muštatišed

Erased muštatišed oma ottud «Mi meles, se i keles»-kogodusespäi.

• Anopespäi armastust, ku habaižes puspäi lämäd.
• Armaz kuti hahk lambaz verhas läväs.
• Armhemb ičtaiž ei ole nikeda.
• Hambhan kibu da mel'heižen kibu oma ühtejiččed.
• Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.
• Kodine ei ole korged, a armaz.
• Kus kibed, sid' i käded, kus armaz, sid' i sil'mad.
• Mel'hižen mehenke i kuzen al om čoma.
• Radod ei ole — ka laps' tege, hol't ei ole — ka drug tege.
• Rahvahale — paha, a ičeleiž armaz.
• Solatomad särpta da ei mel'hišt čukoida.
• Äi om hüvid, da vähä om armhid.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.