Ahmatova Anna
Anna Andrejevna Ahmatova (Gorenko) (ven.: Анна Андреевна Ахматова (Горенко); sünd. 23. kezaku 1889, Odess, Ukrain, Venäman imperii — kol. 5. keväz'ku 1966, Domodedovo, Moskvan agj, Venäman NFST, NSTÜ) oli tetab venämalaine i nevondkundaline runokirjutai, kirjutai, literaturarvostelii da kändai. Aigaline sädamine sättub literaturan akmeizm-likundale, mohemba oli modernizman ezitajan.
Ahmatova Anna | |
Anna Ahmatovan portret (pirdi Kuz'ma Petrov-Vodkin, 1922) | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
ven.: Анна Андреевна Горенко |
---|---|
radmižen toižend: |
писательница, переводчица, kirjanduskriitik, поэтесса, autor, литературовед |
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: |
Odess, Hersoni kubermang[d], Venemaa keisririik[d][1][4][5][6][2] |
valdkund: |
Venemaa keisririik[d][7][8] |
kolendan dat: |
5. keväz'ku 1966[4][11][2][12][13][14][15][16][17][18][19][20][21][3] (76 vot) |
kolendan sijaduz: |
Domodedovo (lidn), Vene NFSV[d], Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz[22][23][24][25][2] |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Ahmatova Anna VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Sädamine
vajehtaEzmäižed runod oma publikoitud aiglehtesihe vl 1911. Akmeizman runokogodused oma «Eht» (ven.: Вечер, 1912) i «Čotkad» (Чётки, 1914). Ahmatovan sädamižen pirdad oma olendan moraližiden alusiden arvostuz, mujandan psihologijan tarkoiged el'genduz, rahvahan 20. voz'sadan tragedijoiden meletamine. Navedi runokelen klassižen stilin.
Avtobiografine «Rekviem»-poem (1935−1940; om pästtud Münhenha vl 1963, NSTÜ:he vl 1987) om üks' ezmäižiš runosädusišpäi 1930-nziden voziden repressijoiden polhe. «Poem pähengeta» (Поэма без героя, 1940−1962, om pästtud NSTÜ:he läz täuzin vl 1976) kuvastab runokirjutajan nügüd'aigan kacegid Hobedaižes aigaspäi Toižhe mail'man sodahasai. Ahmatova jäti kirjutusid Aleksandr Puškinan i Mihail Lermontovan sädamižes, mainitesid nügüd'aigaižiš kirjutajiš.
Zavotten vspäi 1922 Anna Ahmatovan kirjad alištuiba cenzurale. Vll 1925−1939 i 1946−1955 Ahmatovan runoišt ei olend pästtud ani. Ezmäine znamasine nevondkundaline runokogoduz om pästtud Leningradha vl 1976.
Kanz
vajehtaNaine oli lähtnu mehele koume kerdad. Üks'jäine Lev Gumilöv-poig ezmäižes naimiželospäi.
Homaičendad
vajehta- ↑ 1,0 1,1 Лесневский С. С. Ахматова // Краткая литературная энциклопедия — М.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 1.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Roux P. d. Nouveau Dictionnaire des œuvres de tous les temps et tous les pays — 2 — Éditions Robert Laffont, 1994. — Vol. 1. — P. 32. — ISBN 978-2-221-06888-5
- ↑ 3,0 3,1 Литераторы Санкт-Петербурга. ХХ век / под ред. О. В. Богданова
- ↑ 4,0 4,1 Ахматова Анна Андреевна // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ http://www.theguardian.com/books/2005/jul/31/biography.features
- ↑ http://www.poemhunter.com/poem/in-memory-of-m-b/comments.asp
- ↑ http://www.cambridge.org/be/academic/subjects/literature/english-literature-1900-1945/poetry-and-politics-19001960
- ↑ http://www.cambridge.org/us/academic/subjects/literature/english-literature-1900-1945/poetry-and-politics-19001960
- ↑ http://www.broadwayworld.com/article/Von_Stade_Hosts_New_Season_Of_NY_Festival_Of_Songs_Radio_Series_20100429
- ↑ http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/14735788009366445
- ↑ SNAC — 2010.
- ↑ International Music Score Library Project — 2006.
- ↑ FemBio database
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
- ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ Babelio — 2007.
- ↑ Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
- ↑ Munzinger Personen
- ↑ Русская литература XX века. Прозаики, поэты, драматурги / под ред. Н. Н. Скатов — 2005. — С. 137–140. — ISBN 5-94848-245-6
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118637584 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ http://russiapedia.rt.com/prominent-russians/literature/anna-akhmatova/
- ↑ http://www.britannica.com/EBchecked/topic/11577/Anna-Akhmatova
- ↑ http://www.encyclopedia.com/article-1G2-2591300209/akhmatova-anna-18891966.html
Ahmatova Anna Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |