Ukrop
| Ukrop | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Änikoičijan ukropan ühthine nägu | ||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Anéthum L., 1753 | ||||||||||||
| Üks'jäine erik | ||||||||||||
Anéthum graveolens L., 1753 | ||||||||||||
|
Ukrop (latin.: Anethum) om üks'voččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Sel'derejižed-sugukundha. Heimon üks'jäine erik om Anethum graveolens.
Leviganduz vajehta
Meckazmuz putub Suvipäivlaskmaižes i Keskuzazijas (Iran, Gimalajad), Pohjoižes Afrikas. Ukrop om levitadud mail'mas kuti linmaiden kul'turkazmuz.
Navedib päipaštokahid päivid, lämid da räkid kezoid, väghišt rohlenzoittud mahust. Ku kazvatadas semnikš, ka ei sa ištutada fenhelinke, gibridizacii linneb.
Ümbrikirjutand vajehta
Hein om eriližmaguiženke hajunke. Seikh om püštoiged, oleleb 40..150 sm kortte, sarakoičese üläpalas. Lehtesed oma nitinvuiččed, alahaižed oma varzil, ülälehtesed išttas seikhel.
Änikuz om vihmankatusenvuitte, 15 santimetrhasai diametral, äiluguižed pakuižed änikod kazdas penikš vihmankatusikš. Änikoičeb kezakus-heinkus. Plodud (latin.: Fructus Anethi graveolens) küpsnedas heinkus-sügüz'kus. Ellipsanvuiččed semned oma 3..5 mm surtte.
Kävutand vajehta
Keratas semniden änikusid küpsendan aigan, kuivatas nedalid päiväižeta, sen jäl'ghe erigoittas semnid.
Ottas zelläks i kosmetikan abutuseks semnid (unotez), heinäd, efirvoid. Levitadud eriližmagutez, ližatas blödihe i konservihe hüvän litun i sömänsulatusen täht. Om paremba pučtäs kävutandaspäi gipotonijan statjaks.
Homaičendad vajehta
| Ukrop Vikiaitas |