Vezi: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1:
{{1000}}
[[Fail:Water molecule 3D.svg|thumb|left|250px|Veden molekulan 3D-model’model'.]]
[[Fail:2006-02-13 Drop-impact.jpg|thumb|right|250px|Vezi]]
'''Vezi''' ([[Vezinik|vezinikanvezinik]]an [[Hapanikhapanik|oksid]]) om [[Himiihimii|himine]] substancii sel'ktan nozoluden nägunke. Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi. Himine formul om H<sub>2</sub>O. Veden molekulas om kaks’kaks' [[Vezinik|vezinikanvezinik]] (vodorodan)an atomad da üks' [[Hapanik|hapanikanhapanik]] (vai kislorodan)an atom. KovasSubstancii olendasoleskeleb sekovas oleskelebolendas [[Lumilumi|lumen]] vai [[Jä|jän]]n, gazanvuiččes — veden purun[[puru]]n. Läz 70,8 procentad [[Ma]]n pindad - [[Manvaldmeri]] ([[Valdmerivaldmeri|valdmered]], [[Merimeri|mered]], [[Järv'|järvedjärv]]ed, [[Jogijogi|joged]], [[jä]], [[puru]] da [[Pilpil'v|pil'ved]]ed).
 
Vezi om hüvä segoitai. LonduseližišOm arvoimižišgazid vedheda omsolid (tipižid segoitadud substancijoid) (gazidvedes dalonduseližidenke solid)arvoimižidenke. Vedel om päznamoičend elon[[elo]]n sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.
'''Vezi''' ([[Vezinik|vezinikan]] [[Hapanik|oksid]]) om [[Himii|himine]] substancii sel'ktan nozoluden nägunke. Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi. Himine formul om H<sub>2</sub>O. Veden molekulas om kaks’ [[Vezinik|vezinikan]] (vodorodan) atomad da üks' [[Hapanik|hapanikan]] (vai kislorodan) atom. Kovas olendas se oleskeleb [[Lumi|lumen]] vai [[Jä|jän]], gazanvuiččes — veden purun. Läz 70,8 procentad [[Ma]]n pindad - Manvaldmeri ([[Valdmeri|valdmered]], [[Meri|mered]], [[Järv'|järved]], [[Jogi|joged]], [[jä]], [[puru]] da [[Pil'v|pil'ved]]).
 
Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandtemperatursuladandlämuz om 0&nbsp;° C°, kehundtemperatur om läz 100&nbsp;° C° (rippub atmosferižes painudespäi).
Vezi om hüvä segoitai. Londuseližiš arvoimižiš vedhe om tipižid segoitadud substancijoid (gazid da solid). Vedel om päznamoičend elon sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.
 
== Erased veden tipadtoižendad vepsäks ==
Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandtemperatur om 0&nbsp;°C, kehundtemperatur om läz 100&nbsp;°C.
 
== Erased veden tipad vepsäks ==
* ''Kezavezi'' — vezi honusen temperaturanke.
* ''Ristvezi'' — vezi londuses [[Vederistmad|Vederistmiden]] aigan.
Rivi 29 ⟶ 28:
 
== Irdkosketused ==
* [http://n-t.ru/ri/ar/zv.htm Vsevolod Arabadži: Veden ozoitesed ''n-t.ru''-saital.] {{ref-ru}}
* [http://n-t.ru/ri/kl/vz.htm Vezi ''n-t.ru''-saital.] {{ref-ru}}
* [http://www.lsbu.ac.uk/water/water_phase_diagram.html Veden fazdiagrammad ''lsbu.ac.uk''-saital.] {{ref-en}}
 
[[Kategorii:Vezi|* ]]
[[Kategorii:Segoitajad]]
[[Kategorii:Nozoluded]]