Vezi: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 1:
{{1000}}
[[Fail:Water molecule 3D.svg|thumb|left|250px|Veden molekulan 3D-
[[Fail:2006-02-13 Drop-impact.jpg|thumb|right|250px|Vezi]]
'''Vezi''' ([[
Vezi om hüvä segoitai.
▲'''Vezi''' ([[Vezinik|vezinikan]] [[Hapanik|oksid]]) om [[Himii|himine]] substancii sel'ktan nozoluden nägunke. Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi. Himine formul om H<sub>2</sub>O. Veden molekulas om kaks’ [[Vezinik|vezinikan]] (vodorodan) atomad da üks' [[Hapanik|hapanikan]] (vai kislorodan) atom. Kovas olendas se oleskeleb [[Lumi|lumen]] vai [[Jä|jän]], gazanvuiččes — veden purun. Läz 70,8 procentad [[Ma]]n pindad - Manvaldmeri ([[Valdmeri|valdmered]], [[Meri|mered]], [[Järv'|järved]], [[Jogi|joged]], [[jä]], [[puru]] da [[Pil'v|pil'ved]]).
Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³,
▲Vezi om hüvä segoitai. Londuseližiš arvoimižiš vedhe om tipižid segoitadud substancijoid (gazid da solid). Vedel om päznamoičend elon sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.
▲Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandtemperatur om 0 °C, kehundtemperatur om läz 100 °C.
▲== Erased veden tipad vepsäks ==
* ''Kezavezi'' — vezi honusen temperaturanke.
* ''Ristvezi'' — vezi londuses [[Vederistmad|Vederistmiden]] aigan.
Rivi 29 ⟶ 28:
== Irdkosketused ==
* [http://n-t.ru/ri/ar/zv.htm Vsevolod Arabadži: Veden ozoitesed ''n-t.ru''-saital.] {{ref-ru}}
* [http://n-t.ru/ri/kl/vz.htm Vezi ''n-t.ru''-saital.] {{ref-ru}}
* [http://www.lsbu.ac.uk/water/water_phase_diagram.html Veden fazdiagrammad ''lsbu.ac.uk''-saital.] {{ref-en}}
[[Kategorii:Vezi|
[[Kategorii:Segoitajad]]
[[Kategorii:Nozoluded]]
|