Vajehtuz 22. Heinku 2015, kell 23:15 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 460 vajehtused p uz' fotokuva heitnuden sijas ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 13. Kül’mku 2016, kell 09:26 vajehta heitta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 460 vajehtused + Udemb vajehtuz→
Rivi 6: \| Flag text = Minskan flag \| Valdkund = Vaugedvenäma \| Eläjiden lugu = 1~~.935.000~~,964,200 \| Voz' = ~~2014~~2016 \| Pind = 348~~<nowiki>,</nowiki>~~.84 \| Fail = View of Minsk.jpg \| Pämez' = Andrei Šorec (2014-) \| Telefonkod = +375-17 \| Aigvö = [[UTC]]+3 }} [[Fail:Minsk all districts color-2011-05-02.png\|thumb\|left\|150px\|Lidnan administrativine jagand.]] '''Minsk''' ([[vaugedvenäkel'\|vaugedvenäkelel]]: ''Мінск'', [[venäkel'\|venäkelel]]: ''Минск'', vodhesai 1939 — ''Mensk'') om [[Vaugedvenäma]]n pälidn, [[Minskan agj]]an da [[Minskan rajon]]an adminisrativine keskuz (niihe adminisrativižhe ühtnikoihe iče lidn ei mülü), vägilidn. Nece om valdkundan politine, ekonomine, kul'turine da tedoline keskuz. Minskas om [[Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtnend~~\|Ripmatomiden Valdkundoiden Ühtištusen~~]]an päfater. Lidnan sijaduz om läz valdkundan geografišt keskust, [[Svisloč (Berezinan ližajogi)\|Svisločjogen]] randal. Edel 2006 vot Minskan pind oli 307,8 km². 2011 vodel eläjiden lugu oli 1 864,1 tuhad ristitud. == Istorii == Ezmäine johtutez lidnas vasttase vodel 1067 «Aigaižiden voziden starinas». Vodelpäi 1242 Minsk oli [[Litvanma]]s (möhemba — Sures Litvanman Ruhtinazkundas). Vodel 1499 lidn sai Magdeburgan ~~oiktusen~~oiktust. Vodelpäi 1793 Minsk oli Minskan gubernijan ~~pälidnan~~pälidnaks [[~~Venäma~~Venälaine Imperii\|~~Venäläižes~~Venälaižes Imperijas]]. Vodel 1871 Minsk sidotihe raudtel [[Moskv]]aha da [[Varšav]]aha. Vodelpäi 1919 vodehesai 1991 se oli [[Vaugedvenäman ~~Nevondkundaližen~~Nevondkundaline ~~Socialistižen~~Socialistine ~~tazovaldkundan~~Tazovaldkund\|Vaugedvenäman NST:n]] pälidnan. [[Sur' ~~Kodimaine~~Tatanmaine ~~voin~~soda\|Suren ~~Kodimaižen~~Tatanmaižen ~~voinan~~sodan]] aigan 70 000 minskalašt oli riktud, lidn oli muretud. ~~Vodelpäi~~ Vodespäi 1991 Minsk —om ripmatoman Vaugedvenäman pälidn. == Geografijan andmused == Minskan sijaduz om läz valdkundan geografišt keskust, [[Svisloč (Berezinan ližajogi)\|Svisločjogen]] randal ([[Dnepr]]an bassein). Lidn seižub [[Minskan ülüz\|Minskan ülüden]] suvipäivnouzmaižil pautkil, 220 m valdmeren pindan päl keskkorktusel, 181-283 m korktusil. Lähembaine pälidn om [[Vil'nüs]] 180 kilometras lodeheze avtotedme. [[Baltijan meri\|Baltijan]] da [[Mustmeri\|Mustmeren]] basseinoiden röun läbitab lidnad. Vezivaradimiden sistem i manaluižde vezipurtked jottas lidnad. Pompatas vet Vilijan vezivaradimespäi ([[Neman]]an bassein) Zaslavlin vezivaradimhe (Minskan meri) lodeheze lidnaspäi, kuspäi vezi jokseb Svisloč-jogehe. Klimat om [[ven vö\|ven]] Atlantižen valdmeren valatoitusenke. Heinkun lämuz om +18,5 C°, vilukun -4,5 C°, uhokun -4,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +6,7 C°. Paneb sadegid 690 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (89 mm kus). Minsk jagase 9 administrativižhe rajonha (vaugedven. ''раён'') vspäi 1977, rajonan administracii om kaikuččes. Edel 2006 vot Minskan pind oli 307,8 km². == Eläjad == Vl 1939 ristitišt oli 239 tuh. eläjid. Vodele 1977 se ületi millionad. 2011 vodel eläjiden lugu oli 1 864,1 tuhad ristituid. Läz 2,65 mln elädas Minskan lidnaglomeracijas vl 2014. Rahvahad (vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe): [[vaugedvenälaižed]] — 85,8%, [[venälaižed]] — 10,8%, [[ukrainalaižed]] — 1,6%, [[pol'šanmalaižed]] — 0,8%, [[evrejalaižed]] — 0,3%, toižed — 0,7%. == Transport == ~~Minsk~~Avtobusad, omtrolleibusad, ~~mugažo~~lidnelektrojonused ~~kaikiš~~da ~~järedamb~~tramvaid ~~transportsol'm Vaugedvenämas. Siš om 2 lendimportad: Minsk-1 da~~oma ~~penemb~~kundaližeks ~~rahvahaline~~transportaks ~~Minsk-aeroport;~~lidnan ~~päraudtestancii~~südäimes. Vspäi 1984 [[metro]] radab lidnas. Metros om kaks' linijad 37,2 km pitte da 29 stancijad. Minsk om mugažo kaikiš järedamb transportsol'm Vaugedvenämas. 10 avtoted lähttas tazovaldkundan kaikihe polihe, M9-trass om Minskan rengazavtote 56 km pitte. Vaugedvenäman M1-kiruhte ühtenzoitab lidnad [[Moskv]]anke, matkad om läz 700 km päivnouzmha. Rahvahidenkeskeine Minsk-lendimport (Minsk-2, ''MSQ'') sijadase 22 km päivnouzmha lidnan keskusespäi, mülüb lidnha, tehtas reisid Evropan maihe da Azijan erasihe maihe. Penemb rahvahaline Minsk-1-aeroport om sauptud vspäi 2017, uz' lidnan rajon linneb saudud sil territorijal. Minsk-Pasažirski-päraudtestancii (vaug.: ''Мінск-Пасажырскі''), 7 raudtestancijad da 11 seižutezpunktad oma lidnas. == Galerei == <center><gallery> Fail:House of Government in Minsk.jpg\|Ohjastusen pert' Fail:Minskverkhnyhorad.jpg\| Ülälidn. Ratuš Fail:OНТ-СТВ (2).JPG\|Telečuhunduz </gallery></center> [[Fail:Miensk - Plac Niezaležnaści.jpg\|~~center~~thumb\|~~550px~~center\|~~pisi~~450px\|Ripmatomuden torg.]] == Irdkosketused ==

Minsk: Erod versijoiden keskes