Erinevus lehekülje "Bratislav" redaktsioonide vahel

Lisatud 2593 baiti ,  4 aasta eest
+
(photo update)
(+)
{{Eländpunkt
| Nimi = Bratislav<br />Bratislava
| Lidnanznam = Coat of Arms of Bratislava.svg{{!}}Bratislavan lidnanznam
| Flag = Flag of Bratislava.svg{{!}}Bratislavan flag
| Lidnanznam text = Bratislavan lidnanznam
| Flag text = Bratislavan znamflag
| Valdkund = Slovakii
| Eläjiden lugu = 417 389 422,932
| Voz' = 20132015
| Pind = 367.661
| Fail = Bratislava Panorama R01.jpg
| Pämez' = Ivo Nesrovnal (2014-)
| Telefonkod = +421-2
| Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
}}
[[Fail:Bratislava parts.png|thumb|left|200px|Bratislavan administrativine jagand.]]
 
'''Bratislav''' ([[slovakan kel'|slovak]].: ''Bratislava'') om [[Slovakii|Slovakijan]] pälidn da kaikiš suremb lidn.
 
== Istorii ==
Vl 2013 eläjiden lugu om 417 389 ristitud. Lidnan pind — 367,661 km<sup>2</sup>.
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 [[Zal'cburg]]an aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas - mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541-1684 lidn oli [[Mad'jaranma]]n pordaigaližeks pälidnaks [[Budapešt|Budan]] turkaižen okkupacijan tagut.
 
Edel 1919 vot lidnan nimed oliba ''Prešporok'', ''Prešporek'', ''Presburg'' ([[saksan kel'|saks]]. ''Pressburg''), ''Požon''' ([[mad'jaran kel'|mad'j]]. ''Pozsony''), keskaigal [[latinan kel'|latin]]. ''Istropolis'', ''Posonium''. Vl 1919 lidnad udesnimitihe. Vozil 1919-1939 i 1945-1992 mülüi [[Čehoslovakii|Čehoslovakijha]].
{{Evropan pälidnad}}
 
== Geografijan andmused ==
{{stub}}
Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, [[Dunai]]n molembil randoil i [[Karpatad|Peniden Karpatiden]] ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai - [[Ven]]hasai - om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz - [[Avstrii|Avstrijanke]] da [[Mad'jaranma]]nke, se om üks'jäine statj mail'mas.
 
Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun -0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53-59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.
 
Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonha (slovak. ''okres''), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaha (slovak. ''Mestská časť'').
 
== Eläjad ==
Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1991 - 442 197 eläjid. Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.
 
Rahvahad (2001): [[slovakalaižed]] — 91,4%, [[mad'jaralaižed]] — 3,8%, [[čehalaižed]] — 1,9%, [[saksalaižed]] — 0,3%, toižed — 2,6%.
 
Religijan mödhe (2001) katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed — 4,7%.
 
== Transport ==
Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randpolil. Jogiport om lidnas.
 
Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport ''Bratislav-Ivank'' (slovak. ''Bratislava-Ivanka'', ''BTS'') om kaikiš znamasižemb valdkundas, sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid [[Keskmeri|Keskmeren]] lebutahoihesai.
 
== Irdkosketused ==
* [http://www.bratislava.sk/ Bratislav-lidnan tobmuden sait.] {{ref-sk}} {{ref-en}} {{ref-de}}
 
{{Evropan pälidnad}}
 
[[Kategorii:Bratislav| ]]
62 134

muudatust