Dunai: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 1:
{{1000}}
[[Fail:Bassin-du-Danube-blank-map.png|thumb|300px|Dunain bassein.]]
'''Dunai''' ([[bolgarijan kel'|bolg]]. i [[serbijan kel'|serb]].: ''Дунав'', [[horvatan kel'|horv]].: ''Dunav'', [[mad'jaran kel'|mad'j]].: ''Duna'', [[romanijan kel'|rom]].: ''Dunărea'', [[saksan kel'|saks]].: ''Donau'', [[slovakijan kel'|slovak]].: ''Dunaj'', [[ukrainan kel'|ukr]].: ''Дунай'', [[amuižgrekan kel'|amuižgrek]].: ''Ίστρος'', [[latinan kel'|latin]].: ''Danubius'' vai ''Danuvius'') om kaikiš pidemb jogi [[Evropan Ühtištuz|Evropan Ühtištuses]], «rahvahidenkeskeine jogi», 2960 km pitte. Se om [[Evrop]]an kahtenz' pitte jogi [[Volg]]an jäl'ghe.
Rivi 13:
Dunain basseinan pind om 817 tuh. km². Veden purtked oma vihmad da kurod, [[Al'pad|Al'piden]] i [[Karpatad|Karpatiden]] jäžomad, manalaižed veded.
Vozne vedhuz om
Ližajogiden enambuz lankteb üläjogehe.
== Laivoidenlikund ==
Vl 1987 jüguiden vedamižen mülü Dunajadme ületi 100 mln tonnoid. Jogi om evropižen veziten pala, kudamb ühtištoitab [[Pohjoižmeri|Pohjoižmert]] [[Mustmeri|Mustmerenke]] vspäi 1992, [[Rein-Main-Dunai]]-kanalan sauvondan jäl'ghe Saksanmas.
Ei ole laivoiden ujundad vaiše 1 - 2 kul vodes vilun tal'ven aigan.
19 šlüzad om joges, niiden bjefan korktuz om videspäi koumhekümnehe nell'hä metrhasai.
Kaks' gidroelektrostancijad — Džerdap I da II — oma saudud «Raudasižed verajad»-urha Serbijan i Romanijan röunal. Džerdap I om kaikiš suremb Dunail da üks' kaikiš surembišpäi Evropas.
== Galerei ==
| |||