Vajehtuz 22. Sulaku 2015, kell 20:54 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 391 vajehtused pEi ole vajehtusen ühthevedoid ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 10. Heinku 2015, kell 22:07 vajehta heitta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 391 vajehtused pEi ole vajehtusen ühthevedoid Udemb vajehtuz→
Rivi 6: \| Flag text = Sal'vadoran flag \| Pälidn = San Sal'vador \| Eläjiden lugu = 6.125.512<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/es.html Sal'vadoran ~~ristitišt~~ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov).] {{ref-en}}</ref> \| Voz' = 2014 \| Pind = 21.044 Rivi 19: \| Aigvö = [[UTC]]-6 }} '''Sal'vador''', täuz' oficialine form — '''El' Sal'vadoran Tazovaldkund''' ([[ispanijan kel'\|isp.]]: ''República de El Salvador''), om kaikiš penemb da tihedašti elänzoittud valdkund [[Keskuzamerik]]as. ~~Sen pälidn~~Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[San Sal'vador]]. == Etimologii == Rivi 25: == Istorii == VnVl 1821 sügüz'kun 15. ~~päivän~~päiväl Sal'vador ~~tedištoiti~~tedoti ičeze ripmatomudes [[Ispanii\|Ispanijaspäi]]. Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vl 1983 (vn 2003 vajehtusidenke)<ref>[http://pdba.georgetown.edu/Constitutions/ElSal/constitucion2003.pdf Nügüdläine Sal'vadoran Konstitucii.] {{ref-es}}</ref>. Rivi 37: Randišton klimat om [[tropine vö\|tropine]], mägištol om [[ven vö\|ven]] klimat. Kaikuččen kun kesklämuz om +25...+29°C randištol, +23°C mägištol. Semendkul-redukul paneb sadegid, kül'mkul-sulakul om kuiv sezon. Vodes voib panda sadegid 2000 mm:hasai, läz kaikuttušt vot se veb [[sur'vezi\|sur'vedennoks]]. Londuseližed ~~päresursad~~pävarad —oma [[raud\|raudkivend]], [[vas'k\|vas'kkivend]], [[boksitad]], [[kuld]]; toižed — [[cink]], [[hobed]], [[platin]], [[hahktin]], [[artut']], [[granit]], [[mramor]], [[mouckivi]]. == Tobmuz == [[Fail:Salon Azul.jpg\|thumb\|right\|250px\|Parlamentan pert' [[San Sal'vador\|San Sal'vadoras]].]] Sal'vador om unitarine konstitucine [[prezidentine tazovaldkund\|prezidentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ~~(rahvaz valičeb händast 5 vodeks, toižen strokun voimuseta)~~, hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim ([[ispanijan kel'\|isp.]] ''Asamblea Legislativa''), sen 84 ühtnijoid mugažo rahvaz valičeb 3 vodeks. Rivi 49: Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 15 sudijad. Parlamentan järgvaličendad oliba vl 2012 keväz'kun 10. ~~päivän~~päiväl, prezidentad valitihe vl 2014 (2. uhoku — ezmäine pordaz, 9. keväz'ku — kahtenz' pordaz) (nügüdläine [[Sal'vador Sančes Seren]]-prezident sai 50,11%). == Administrativiž-territorialine jagand ==    ''Kacu kirjutuz: [[Sal'vadoran administrativiž-territorialine jagand]].'' Sal'vador alajagase 14 departamentha ([[ispanijan kel'\|isp.]] ''departamento''). Departamentad alajagase municipijoihe (niid om 262) ([[ispanijan kel'\|isp.]] ''municipio''). == Eläjad == Sal'vadoras elädas [[sal'vadoralaižed]]. Sal'vadoran toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ~~rist.,~~ristitud vl 2007, surembaspäi penembha): [[Santa Ana (Sal'vador)\|Santa Ana]], [[Sojapango]], [[San Migel' (Sal'vador)\|San Migel']]. == Ižanduz == VnVl 2012 Sal'vadoran päeksport oli erazvuiččed [[sobad]] (läz 40%), [[sahar (produkt)\|sahar]] da magedad jomad (6%), elektro[[kondensator]]ad (6%), [[kofe]] (5%); toine eksport — [[raud\|raudtegesed]] (2%), [[kivivoi]]n ümbriradmižen produktad (2%), [[kuld]] (1%), [[spirt]], [[elektruz]], [[zell'\|zelläd]]; tošteksportan tavarad. == Homaičendad ==

Sal'vador: Erod versijoiden keskes