Garbol: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 31:
== Ümbrikirjutand ==
[[Fail:Vaccinium oxycoccos Ypey28.jpg|thumb|left|200px|Garblon ümbrikirjutand.]]
Kaik garblon erikod oma ujelijad igähižvihandad penzhaižed, niil novelad nitinvuiččed jurdujad varded oma 15-30 sm pitte<ref>[http://www.bibliotekar.ru/lekarstvennye/4/18.htm Клюква //Махлаюк В.П. Лекарственные растения в народной медицине. Буква К. — Саратов: Приволж. кн. изд-во, 1993.] ISBN 5-7633-0743-7.</ref>.
 
Jurišt om värtmudenvuitte. Garblon [[jur'|juril]] [[sened da babukad|sen']] eläb, sen nitid ühtenzoittas juren [[stai (biologii)|stajidenke]] tihedašti da sädas [[mikoriz]]ad. Senen nitid ottas [[mahuz|mahusespäi]] mineraližid segoitesid da oigetas niid jurihe.
Rivi 42:
 
== Leviganduz ==
Garblon erikod kazdas [[Pohjoine mapolišk|Pohjoižen mapoliškon]] [[ven vö|venol vönel]] da sen pohjoižemb, mougotil kontinentil. Londuses kaik garbolgarblod kazvabkazdas närakoid tahoidme: [[so]]idmeil, [[kavag'mec]]oiš, mugažo sodunuzid järvenrandoidme<ref name="kazmär"/>.
 
== Marjoiden himine mülünd ==
Rivi 50:
 
Sahariden keskes om äi [[glükoz]]ad da [[fruktoz]]ad, a [[saharoz]]ad eile äi. [[Polisaharidad|Polisaharidoiden]] keskes om äi [[pektinad|pektinoid]], niil om sur' praktine znamoičend.
 
Ploduiš om äi toižid tarbhaižid substancijoid ristitun täht: [[betain]] da bioflavonoidad ([[antocianad]], [[leikoantocianad]], [[katehinad]], [[flavonolad]], [[fenolmuiktused]]). [[Mikroelementad|Mikroelementoiden]] mülünd<ref>[http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/2269?qlookup=09078&format=Full Nutrient data for 09078, Cranberries, raw. //''National Nutrient Database for Standard Reference''. Beltsville Human Nutrition Research Center of the Agricultural Research Service.] {{ref-en}}</ref> (mg/100 g): [[kal'cii]] — 8; [[raud]] — 0,25; [[magnii]] — 6; [[fosfor]] — 13; [[kalii]] — 85; [[natrii]] — 2; [[cink]] — 0,1; [[marganc]] — 0,36; [[vas'k]] — 0,06; [[selen]] — 0,0001; [[lütein]] + [[zeaksantin]] — 0,091.
 
== Kazvatuz ==
Garbol lujas navedib päivänvauktad i sille ei tari hüväd minerališt sötmišt<ref name="šipunov"/>.
 
Järedploduine vai amerikaine garbol ([[latinan kel'|latin.]] ''Vaccinium macrocarpon'') kazvatase luhtpöudoil. Necen garblon surembaine kazvatai om [[AÜV]], mugažo garblon pöudod oma [[Kanad]]as, [[Vaugedvenäma]]s, [[Skandinavii|Skandinavijan]] maiš.
=== Travijad da läžundad ===
 
== Kävutand ==
=== Sömhä ===
Garblon marjad kävutadas [[sömtegimišt]]os, niiden südäimid ližatas [[likör]]ihe. Garblospäi voib vaumitada nenid produktoid: [[garbolvezi]], puzertud [[südäivezi (jom)|südäivezi]] saharanke, [[vas]], [[ekstrakt]], [[tisel']]. Garblon lehtesid valatadas [[čai|čajuks]].
 
Marjad kaitas veresil vodes ümbri, nece om toine garblon eriližuz. Sen täht pidab kaita marjoid puižiš bučiš puhthan vedenke<ref>[http://www.stgetman.narod.ru/klukva.html Станислав Гетман. Полезные свойства клюквы. — Stgetman.narod.ru.]</ref>.
 
=== Zelläks ===
Garblon marjoiš om äi vitaminoid, ka kävutadas niid [[cing]]ad vaste, [[avitaminoz]]iden aigan. Mugažo marjad abutadas kül'mehtuzläžundoiden aigan, [[revmatizm]]ad da [[angin]]ad vaste<ref name="šipunov"/>.
 
== Galerei ==
<center>
<gallery>
Fail:Vaccinum oxycoccos 120604.jpg|Järgeline garbol änikoil,<br />[[Švabijan Al'b]]-mägimassiv, [[Germanii]]
Fail:Ягоды клюквы диаметром 16 мм.JPG|ПлодыGarblon клюквыplodud с16,2 карельскогоmm болота. Диаметр 16diametral,2<br мм/>[[Karjal]]
</gallery>
</center>
Rivi 71 ⟶ 77:
== Homaičendad ==
<references />
 
{{stub}}
 
[[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]]