Aigvö: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 1:
{{1000}}
[[Fail:World Time Zones Map.png|thumb|right|500px|Man
'''Aigvö'''-tärtusel om kaks' päznamoičendad:
* '''Geografine aigvö''' — märitud sarg mapindal 15° levette (±7,5° keskmeridianaspäi). [[Grinvičan meridian]] om noländen aigvön keskmeridian.
Rivi 7:
Aigvöd (aigzonad — [[anglijan kel'|angl.]] ''time zones'') homaitas [[Ma]]n punondan ičeze värtmudes ümbri. Niiden formiruind märičeb territorijad ühtejiččiden [[sijaline aig|sijaližen aiganke]] muga, miše aigan erinend oliži ühten časun kerdoiš. Kožmuz oli tehtud sen polhe, miše panihe 24 administrativišt aigvöd, kaikutte nenišpäi sijadase läz geografišt aigvöd. Lugustusen augčokkoim om [[Grinvičan meridian]] (nolänz' meridian, [[UTC±00:00|noländen aigvön]] keskmeridian, augotižmeridian).
Nügüd' aig panese [[mail'man koordiniruidud aig|mail'man koordiniruidud aigan]] abul (UTC), kudambad ottihe [[keskmäine aig Grinvičan mödhe|Grinvičan aigan]] (GMT) sijas. UTC-pordhišt om [[rahvahidenkeskeine atomaig|atomaigan]] (TAI) tazomärašt pordhištod aluseks, se sättub enamba rahvahanikoiden kävutandan täht. Aigvöd mašurudme znamoitas pozitivižeks (päivnouzmpolehe noländes meridianaspäi) vai negativižeks (päivlaskmpolehe) sirdandaks UTC:aspäi. UTC:ha sidotud sirdand vajehtase sijidme [[kezaline aig|kezaližhe aigha]] kändusenke.
[[Pohjoižnaba|Pohjoiž]]- da [[Suvinaba|Suvinaboil]] meridianad vasttase ühtel čokkoimel, sigä «aigvö»- da «sijaline aig»-tärtused oma hamatomad. Mannaboil pidab kävutada [[mail'man aig|mail'man aigad]], no Suvinabal, kus [[Amundsen—Skott (antarktine stancii)|Amundsen-Skott]]-stancii om olmas, kävutadas [[Uz' Merima|Uden Zelandijan]] aigad.
== Aigvöiden istorii ==
Edel aigvöiden otandan kaikutte lidn kävuti ičeze [[sijaline aig päiväižen mödhe]]. Nece aig rippui geografižes pidusespäi. XIX. voz'sadan lopus standartižen sigan sistem oli ottud panemha järgendamatomuden lopud. Raudteverkoiden šingotez vei mugošt standartad tarbhaižusele, sikš ku [[jonuz|jonusiden]] likumižen grafikad tegihe kaikuččes lidnas sijaližen aigan mödhe, ka se kucuiži sättumatomut, segoid da avarijoid.
=== Sur' Britanii ===
| |||