Ion: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 9:
Ionad oma himižešti aktivižed heničud, i sikš ned tarttas reakcijoihe atomoidenke, molekuloidenke da ičekesken. Ionad sündudas segoitesihe [[elektrolitine dissociacii|elektrolitižen dissociacijan]] jäl'ghe da determiniruidas [[elektrolit]]oiden ičendoid.
 
Voib säta ionad himižel vai fizižel mahtusel. Himižikš, ku neitraline atom kadotab ühten vai enamba elektronad, ka sil om netto-pozitivine täude, i se kuctas [[Ion#Anionad da kationad|kation]]aks. Ku atom sab elektronid, ka sil om netto-negativine täude, i se kuctas [[Ion#Anionad da kationad|anion]]aks. Ku ion om üksjaižen atoman[[atom]]an formas, ka se kuctas atomižeks vai [[üks'atomine ion|üks'atomižeks]] ionaks]], a ku ionas om kaks' vai enamba atomad, ka se kuctas [[molekulärine ion|molekulärižeks]] vai [[äiatomine ion|äiatomižeks ionaks]].
 
Substancijan fizižen ionizacijan statjaks, ozutesikš, gazoiš, muga nimitadud «ionparad» sädase ioniden ainastusen tagut. Kaikuččes mugoižes paras oma joudai elektron da pozitivine ion.
Rivi 44:
 
== Astronomine olend olmas ==
[[Fail:Main tycho remnant fullTycho-supernova-xray.jpg|right|right|thumb|[[SN 1572]]:n ([[Brage Tiho|Bragen Tihon]]) [[üläuz' tähtaz|üläuden tähthan]] jändused, čihodajan plazman ogibal šur. Irdaline päluine ozutadud taivazmaks, se om [[röntgensädeged|röntgensädegiden]] emissii korktan energijan elektronil.]]
 
   ''Päine kirjutuz: [[Plazm]].''