Hel'sinki: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Tamara Ustinova (pagin | tehtud radod)
p Kävutajan 217.118.78.36 (Lodud) tožetused oma endištadud edeližhe versijahasai (avtor: Tamara Ustinova)
Rivi 11:
|}
 
'''HelsinkiHel'sinki''' ([[Suomen kel'|suomen kelel]]: ''Helsinki'', [[Ročin kel'|ročin kelel]]: ''Helsingfors'') om [[Suomi|Suomenman]] pälidn da kaikiš järedamb lidn. Se on Udenman provincijan administrativine keskuz. Hel'sinkin sijaduz om valdkundan suvipolel, Baltijan meren Suomen lahten randal. Vodel 2011 eläjiden lugu - 588 941 ristitud. Helsinki lidnoiden-kaimnikoidenke (Vantaan, Espoon da Kauniainenan) mülüdas ühtes Sur'-HelsihkinHel'sihkin pälidnan regionha. Sur'-HelsinkinHel'sinkin eläjiden lugu, kudambha mülüb 12 kommunad, om enamb 1,3 millionad ristituid.
 
HelsinkiHel'sinki om Suomenman biznesan, opendusen, kul'turan da tedon keskuz. Sures HelsinkisHel'sinkis om 8 universitetad da 6 tehnologišt parkad. HelsinkiHel'sinki om mugažo jalos znamasine transportsol'm. Siš om rahvahankeskeine lendimport Hel'sinki-Vantaa da penemb HelsinkiHel'sinki-MalminMal'min aeroport, sur' raudtestancii da meriport. Allegron-üläpiguzjonused kävudas [[Piter]]in da Hel'sinkin keskes. HelsinkišHel'sinkiš om kundališt transportad: autobusidavtobusid, tramvajid, lidnelektrojonusid. 1982 vodespäi lidnas radab metropoliten. Se om kaikiš pohjoižemb metropolitenan sistem [[Ma]]l.
 
[[Ročinma]]n kunigaz Vasan Gustav pani HelsinkinHel'sinkin lidnan alusen vodel 1550. Vodel 1809 Suomenma üntni [[Venäma|Venäläižhe imperijaha]] da vodel 1812 tegohe Suomenman Suren knäz'kundan pälidnaks. Vodel 1870 lidn sidotihe raudtel Piterhe. Vodelpäi 1920 se om rimpmatoman Suomenman pälidn.
 
Vodel 1952 Hel'sinkiš oliba Kezaližed Olimpižed vändod.