Erinevus lehekülje "Plazm" redaktsioonide vahel

Lisatud 16 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
''«Heittes avarut elektrodoiden ümbri, kus löutase eraz-se elektromoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. Mö kävutam «plazm»-tärtuz, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da elektronoišpäi.»''
 
Antižed filosofad, Empedoklalpäi, vahvištoitiba, miše mir om nelliš paloišpäi: maspäi, vedespäi, il'maspäi da lämoišpäi. Nece vahvištuz erasidenke lähenemidenke ühtes om kožui nügüdläižen tedokacmusenke nelliden aggregatižiden substancijan olendoiden poliš, i plazmale, tetpas, lämoi om sättui.<ref>[http://www.krugosvet.ru/articles/123/1012368/1012368a1.htm Кругосвет. - Жданов Владимир. - Плазма. - 2009. - 21 февраля.]</ref> Plazman eričused oma opendase ''plazman fizikal''.
 
Nügüdläižiden kacmisiden mödhe, mirun substancijan fazaolend om plazm enambištos (massal läz 99,9 %).<ref>[http://www.krugosvet.ru/articles/123/1012368/1012368a2.htm Кругосвет. - Жданов Владимир. - Плазма в космосе. - 2009. - 21 февраля.]</ref>
 
Kaik [[Tähtaz|tähthad]] oma plazmaspäi, sen ližaks avaruz niiden keskes om täuttud plazmal, hot' harvetud-ki lujas (muga nimitadud ''tähtazkeskeine avaruz'').
52 063

muudatust