Aleksandrii: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 18:
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud [[Aleksandr Makedonijalaine|Aleksandr Makedonijalaižel]] vl 331 EME i om nimitadud hänen nimel. Lidnas ei olend polisan organizacijad, saudihe sidä Deinokrat-arhitektoran regulärižen planan mödhe. Aleksandrii oli [[Ellinistine Egipt|Ptolemejiden Egiptan]] pälidnaks. Torguindlidn tuli lanktusennoks 4.-5. voz'sadoil meiden erad i arabižen anastusen jäl'ghe vl 641. Lidnan torguindznamoičend poleni voz'sadoiš irdpol'židen süiden tagut, vaiše severz'-se tuhid eläjid jäiba 17. voz'sadale. Erased vanhad lidnfartalad upsihe merhe manrehkaidusiden taguiči
Aleksandrijan udessündutand zavodihe [[Muhammed Ali Egiptalaine|Muhammed Ali-pašan]] ohjandusen al 19. voz'sadan augus, hän käski sauda ut kanalad Nilan pävagonnoks i sauvoi rezidencijad. Ezmäine Afrikas raudte ühtenzoiti lidnad [[Kair]]anke vl 1854.
Aleksandrii om ižandusen äisarakoline keskuz. Kaikenvuitte tegimišt (metallurgii, kivivoihimii, farmaceftine, elektrotehnine) i fondbirž ratas lidnas. Egiptan kaikiš järedamb eksportan-importan port, südäitorgusen jüguiden koume nelländest läbitadas sidä. Turizm om šingotadud.▼
▲Aleksandrii om ižandusen äisarakoline keskuz. Kaikenvuitte tegimišt (metallurgii, kivivoihimii, farmaceftine, elektrotehnine) i fondbirž ratas lidnas.
== Geografijan andmused ==
|