Puškin (lidn): Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 6:
| Flag text = Puškinan flag
| Valdkund = Venäma
| Eläjiden lugu = 109112,885674
| Voz' = 20182020-01-01
| Pind = 89.24
| Fail = Pushkin, Saint Petersburg, Russia - panoramio (117).jpg
Rivi 23:
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1710 kuti ''Sarskoje-žilo'' ({{lang-ru|Сарское село}}). Kändi [[Jelizaveta Petrovna|Jelizaveta I-imperatornaižen]] usadibaks. Vl 1780 panihe erigoittud pert'kuluspäi Sofii-lidnad [[Jekaterina II]]-imperatornaižen käskön mödhe, sil-žo voz'sadal nimitaškanzihe žilod ''Carskoje''. Vl 1808 ühtištuihe Sofii-lidnad žilonke ''Carskoje Selo''-lidnha. Vl 1837 Venäman ezmäine raudte oli saudud lidnha, vl 1887 kätihe Evropan ezmäižeks elektrificiruidud täuzin lidnaks. Vll 1918−1937 lidnan nimi oli ''Detskoje Selo''. Nimitihe Venäman imperijan [[Aleksandr Puškin]]-kirjutajan kanzannimen mödhe vn 1937 9. päiväl uhokud. [[Toine mail'man soda|Suren sodan]] aigan lidn oli okkupiruidud nacistižen [[Germanii|Germanijan]] sodavägil (18. sügüz'ku 1941 — 24. viluku 1944). Äjad istorižed sauvused oliba pandud mantazole, no udessaudas niid nügüd'.
 
LidnPuškin-lidn šingotase turizmal, transportmašinoiden sauvomižel (temašinad raudten i sauvondtehnik avtoteiden täht), tömašinoidensauvomižel (ümbriradamha mecad), sömtegimištol (lihapol'fabrikatad, olud, leib), pertidensauvondan kombinatal i sauvondmaterialiden pästandal (kivenümbriradmine, asfal't, pumaterialad), medicinižmašiništon edheotandoil da projektiruindan organizacijoil.
 
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase [[Neva]]n alangon i hurapol'žen basseinan kanaliden randoil. Om kukhid, uitoidenuitoid, ojid da puištoiden randoilpuištoid. Matkad [[Piter]]in keskushesai om 35 km pohjoižhe. Lähembaižed lidnad oma Piterin [[Kolpino]] ani päivnouzmha i [[Pavlovsk (Piter)|Pavlovsk]] ani suvhe. ''Carskoje Selo''-raudtestancii radab «Piter ([[Vitebskan vagzal]]) — [[Pavlovsk (Piter)|Pavlovsk]]»-keskustal vspäi 1837.
 
== Eläjad ==
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 56 136 eläjad, vl 1959 — 46 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 99 380 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', rajonan pol'.
 
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 92,7%, [[ukrainalaižed]] — 2,2%, [[vaugedvenälaižed]] — 1,1%, toižed rahvahad — 4,0%.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Venäman veroližen kul'turan kolledž, Piterin raudtetransportan tehnikum, Piterin agrarine universitet, Leningradan valdkundaline Puškinan nimel nimitadud universitet (pedagogižed kadrad), Sodameren inženerine institut, Kosmižen akademijan sodavägiden varatoitandan institut.
 
Professionaližen opendusen aluzkundad: oma Venäman veroližen kul'turan kolledž<ref>[http://www.rktk.org/ Venäman veroližen kul'turan kolledžan sait (''rktk.org'').] {{ref-ru}}</ref>, Piterin raudtetransportan tehnikum, Piterin agrarine universitet<ref>[http://spbgau.ru/ Piterin agrarižen universitetan sait (''spbgau.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref>, Leningradan valdkundaline Puškinan nimel nimitadud universitet (pedagogižed kadrad), Sodameren inženerine institut, KosmiženSodakosmižen akademijan sodavägidenMožaiskijan varatoitandannimed institutpala.
 
== Homaičendad ==
<references />
 
== Irdkosketused ==