Livni: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '{{Eländpunkt | Nimi = Livni<br />Ливны | Lidnanznam = Coat of arms of Livny.svg | Flag = Flag of Livny.svg | Lidnanznam text = Livnin...'
 
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 9:
| Voz' = 2018-01-01
| Pind = 32.1
| Fail = DuhScho.JPG
| Pämez' = Sergei Trubicin<br />(kkuuhoku 20—2018—)
| Telefonkod = +7-48677-xx-xxx
| Avtokod = 57
Rivi 20:
Edeline eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1177 kuti järgeline varmitadud žilo, arheologad nimitihe sidä ''Klüčevk-lidneihut''. Kaivandused sijadasoiš 4 km pohjoižhe lidnaspäi, kaikiš amuižembad kul'turšoidud datiruišoiš 3.-2. voz'tuhal EME. Žilo oli [[Livnin ruhtinazkund]]an keskuseks, alištui Räzanin tobmudele. Om pandud mantazole i okaidud 13. voz'sadal [[Batii|Batijan]] matkan aigan.
 
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud severz'-se kilometrid suvhe edeližespäi kuti lidn da lidnuz Venäman suviröunal vl 1586 [[Födor I Čudokaz]]-carin käskön mödhe, ühtel aigal [[Voronež]]anke sen varalidnuseks. Nimitihe vanhan lidneihuden tahondan mödhe Pöudlivni- i Meclivni-jogiden ühthejoksmusenno. Livni sai makundan lidnan statusad vl 1778. Šingotihe [[tal'jank]]oiden tehmižel i padanikoiden pramozlal edel Oktäbrin revolücijad. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan Livni oli okkupiruidud nacistoil (25. kül'mku — 7. tal'vku 1941), sid' alištui bombardiruindoile, i lidnan tobj pala oli pandud mantazole.
 
Livni šingotase mašinansauvomižen tegimil (pompad, fil'trad, lämoipalonvastaižed ladlused, kivivoimašiništkivivoibazoiden mašiništ i benzintäutmed), elektrotegesiden i lämuzpidatimiden tegimel, sömtegimištol (konditerine fabrik).
 
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase kesked rajonad, [[Hered Sosn]]-jogen hural randal tobjimalaz ({{lang-ru|Быстрая Сосна}}, vai muite ''Сосна'', 296 km pitte, [[Don]]an üläjoksmusen oiged ližajogi), 126..191 m korktusil, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Livenk-jogi (ven. ''Ливенка'' 32 km pitte) lankteb Sosnaha lidnas. Matkad [[Orel]]hasai om 00120 km lodeheze orhal, 00140 km avtotel vai 00154 km raudtel. Toine lähembaine lidn om [[Jelec]] (Lipeckan agj) 0063 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 0074 km avtotedme vai 164 km raudtedme. «Orel — [[Lipeck]]»-avtotekeskust läbitab lidnan pohjošt. ''Livni I''- (pohjoižes) i ''Livni II''- (suvipäivlaskmas) raudtestancijad ratas «Verhovje — Marmiži»-keskustal.
 
Livni om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 0032,981 km².
 
== Eläjad ==
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 20 400 eläjad, vl 1939 — 11 982 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 50 343 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt 50..53 tuhad eläjid vll 1986−2011 (53 800 rist. vl 2000). [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaksph. Sergii Radonežalaižen päjumalanpert' (1692), seičeme jumalanpertid i kaks' časounäd<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/167124277 Livnin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas, mugažo [[protestantizm]]an koume pühäpertid ([[baptizm]]an kaks' i [[seičemenden päivän adventistoiden jumalankodikund]]an üks').
 
Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 98,0%, toižed rahvahad — 2,0%.
 
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Livnin kolledžsauvondtehnikum<ref>[http://lst-liv.ucoz.ru/ Livnin sauvondtehnikuman sait (''lst-liv.ucoz.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Orelan valdkundaližen universitetan Livnin filial.
 
== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
MuzeumLiv.JPG|Kodirandantedištandmuzei vl 2010
|
Sergievskaya Church in Livny, July 07, 2009.jpg|Ph. Sergii Radonežalaižen päjumalanpert'<br />(vn 2009 nägu)
|
Промприбор административное здание.JPG|«Prompribor»-tegim<ref>[http://www.prompribor.ru/ «Prompribor»-tegimiden portal (''prompribor.ru'').] {{ref-ru}}</ref> vl 2011, administrativine sauvuz om ezimal
|
GorPark.JPG|Tulend lidnan puištho
Вокзал станции Ливны-1.jpg|''Livni-I''-päraudtestancijan sauvuz<br />(2016)
|
</gallery>