Vajehtuz 2. Tal’vku 2017, kell 09:48 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 391 vajehtused + ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 27. Uhoku 2019, kell 10:14 vajehta heitta Motoranger (pagin \| tehtud radod) 18 018 vajehtused pEi ole vajehtusen ühthevedoid Udemb vajehtuz→
Rivi 17: == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1907 kuti [[Saksanma]]n kolonialižen ohjastusen sijaduz. Vozil ~~1921—1962~~1921−1962 oli [[Bel'gii\|Bel'gijan]] ohjandusen al ''Ruanda Urundi''-territorijas. Kigali om kebnan tegimišton keskuz. [[Kofe]]n kazvatand da [[tin]]an samine oma olmas ezilidnoiš.▼ == Geografijan andmused == Lidn sijadase valdkundan ~~keskuses~~keskuzpalas, mägiden pautkil 1300..1600 m korktusil, 1567 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Ühtennimine mägi om kaikiš korktemb, 1850 m. Klimat om [[ekvatorialine vö\|ekvatorialine]] mussonine, kuivsezon om kezakus-elokus (61 mm). Lämuz om +16..+26 C° vodes ümbri, paneb sadegid 970 mm vodes. Rivi 26 ⟶ 28: Kigali-agj jagase 3 administrativižhe rajonha (''akarere''): Gasabo, Kicukiro i N'jarugenge. Rajonad alajagasoiš 35 ''imirenge:he''. == Eläjad ~~da ižanduz~~ == Vl 2015 eläjiden lugu om 1 256 994 ristitud ezilidnoidenke. Ruandan universitet i Kigalin ripmatoi universitet oma üläopendusen aluzkundoikš. == Transport == ▲Kigali om kebnan tegimišton keskuz. [[Kofe]]n kazvatand da [[tin]]an samine oma ezilidnoiš. Kundaline transport om maršrutkid da mototaksid. ~~Kundaline transport om maršrutkid da mototaksid.~~ Järed rahvahidenkeskeine civiline Kigali-lendimport (''KGL'') sijadase 7 km päivnouzmha lidnan keskusespäi,. ~~sišpäi~~Sišpäi tehtas reisid Afrikan äjihe maihe, [[Benilüks]]an maihe, [[Dubai]]he, [[Stambul]]ha, [[Mumbai]]he. == Irdkosketused == Rivi 39 ⟶ 44: {{Afrikan pälidnad}} ~~{{stub}}~~ [[Kategorii:Kigali\| ]] [[Kategorii:Ruandan lidnad]] [[Kategorii:Ruand]]▼ [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] ▲[[Kategorii:Ruand\|]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Kigalin agj\|]]

Kigali: Erod versijoiden keskes