Erinevus lehekülje "Monterrei" redaktsioonide vahel

Lisatud 110 baiti ,  1 aasta eest
+
p
(+)
 
== Istorii ==
Eländpunktan aluz om pandud vl 1596 [[ispanijalaižed|ispanijalaižil]] sirdanuzil mehil, om nimitadud Ispanijan penen Monterrei-lidnan mödhe (nüg. röunanno Portugalijanke). Kolonialižen aigan eländpunktan ristitišt oli severz'-se sadad ristituid. Ripmatomuden sandan jäl'ghe lidn ozutihe tarbhaižeks sidokeskuseks [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] Tehasan lidnoidenke i [[Mehiko]]nke.
 
Monterrei šingotase [[raud]]an metallurgijal, sauvondmaterialiden tehmižel (sidä kesken cement — [[Cemex]], koumanz' mail'mas), kivivoinhimijal, sömtegimištol (olud, limonadan [[FEMSA]]-kompanijan päfater, kukuruzjauh) i avtopaloiden pästandal.
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase štatan keskuzpalan päivlaskmas, 540 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om mägid ani suvipäivlaskmha i pohjoižhe lidnaspäi. Santa-Katarin-jogi ({{lang-es|Santa Catarina}}) läbitab lidnad, sid' sen päivnouzmaižid ezilidnoid, i lankteb San Huan-jogehe huralpäi ([[Rio Grande]]n oigedpol'ne bassein). El'-Kučil'jo-padosein sädab vezivaradimen San Huan-jogel, veden purde Monterrein täht.
 
Matkad [[Mehiko]]hosai om 2000 km suvhe orhal.
 
== Eläjad ==
 
== Transport ==
Avtobusad, kiruhavtobusad (''Ecovia'') da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1991 metropoliten radab lidnas, se om kebn tobjimalaz (2 jonod, 31 stancijad, 32 km raudted). [[Panamerikaine avtote]] läbitab lidnad. Raudteühtenzoituz om vaiše jüguiden täht.
 
Rahvahidenkeskeine lendimport Mariano Eskobedo-jenaralan nimel nimitadud (''MTY'', 9,7 mln passažiroid vl 2017) sijadase 20 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi Apodak-ezilidnan taga. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe i Keskuzamerikan maihe, mugažo Meksikan äjihe lidnoihe.
52 797

muudatust