Neptunii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
uz' klassifikacii
Rivi 1:
[[Fail:Neptunium2.jpg|thumb|left|200px|Puhtaz neptunii.]]
{{Himine element|93|Neptunii|Np|237,048|HimAktinoid|2|8|18|32|22|9|2}}
'''Neptunii''' (''Np'' — ''neptunium'' latinan kelel) om 93nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]], [[aktinoidad|aktinoidoiden]] gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).
 
Voib löuta neptunijan Mas vaiše penikaižes verdas, 237- i 239-izotopoiden jäl'ged [[uran (himine element)|uranan]] kivendos. Neptunii om ezmäine ratud transuranine element. [[AÜV|Amerikalaižed]] himikad Edvin Mattison Makmillan da Filipp Hauge Abel'son saiba puhtast neptunijad ezmäižen kerdan Berklin laboratorijas vl 1940. Element om nimitadud [[Neptun (planet)|Neptun-planetan]] mödhe uran-elementan kartte.
Rivi 8:
 
== Fizižed ičendad ==
Neptunii om pehmed tagokaz jüžmak [[radioaktivižuz|radioaktivine]] hobedakaz [[metall]], [[aktinoidad|aktinoid]]. Paramagnetik. Koume allotropišt modifikacijad oma olmas: α-Np rombiženke seglusenke kändase tetragonaližeks β-formaks 282 C° lämudel, se — γ-neptunijaks kubiženke seglusenke 583 C° lämudel.
 
Atommass — 237,048. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 20,25 g/sm³. Suladandlämuz — 912±3 K (639±3 C°). Kehundlämuz — 4447 K (4174 C°, ''ekstrapoliruidud'').