Gallii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 5:
Gallii om harv Man kores, sen pala — 19 grammad tonnas. Ei voi löuta metallad puhthas olendas. Vl 1875 francijalaine Pol' Emil' Lekok de Buabodran-himik sai puhtast gallijad ezmäižen kerdan Pirenejad-mägiden kivendospäi i nimiti elementad [[Francii|Francijan]] latinižen nimen (''Gallia'') mödhe.
 
Ei ole tarbhašt biologišt rolid, gallijan pölü om toksine lujas. Metall om luja bakterijanvastaine abutuz, azotab verenjoksmust süviš satatesišpäisatatesiš.
 
== Fizižed ičendad ==
Rivi 17:
Ottas kävutamižhe pol'veimiden tehmižes (97%) i toksižen [[artut'|artutin]] vajehtamižes. Ühthesuladuz plutonijanke (3% gallijan ližaduz) stabiliziruib [[atombomb]]an strukturad.
 
Kaikiš suremb südäiolend om sfalerit-mineralas (0,1 procenthasai) i harvas gallitasgallit-mineralas. Sadas [[boksit]]oiden, [[kivihil'|kivihilen]] i nefelinan ümbriradmiženke. Gallii kucub alüminijan varmdusen lujad polendust, i pidab puhtastada toine toižespäi. Maksoi US$1200 kilogrammas vl 2005.
 
== Irdkosketused ==