Vajehtuz 8. Reduku 2018, kell 21:36 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 391 vajehtused + Periodine tablut ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 11. Kül’mku 2018, kell 13:38 vajehta heitta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 391 vajehtused + Udemb vajehtuz→
Rivi 3: '''Gallii''' (''Ga'' — ''gallium'' latinan kelel) om 31nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut\|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om koumanden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. Gallii om harv ~~londuses~~Man kores, eisen pala — 19 grammad tonnas. Ei voi löuta ~~sidä~~metallad puhthas olendas. Vl 1875 francijalaine Pol' Emil' Lekok de Buabodran-himik sai puhtast gallijad ezmäižen kerdan Pirenejad-mägiden kivendospäi i nimiti elementad [[Francii\|Francijan]] latinižen nimen (''Gallia'') mödhe. Ei ole tarbhašt biologišt rolid, gallijan pölü om toksine lujas. Metall om luja bakterijanvastaine abutuz, azotab verenjoksmust süviš satatesišpäi. == Fizižed ičendad == Gallii om kebn pehmed, plastine hobedaižvauged [[metall]] siniženke ližamujunke. Järgeline kristalline segluz om ortorombine, toižed modifikacijad oma seižumatomad (β, γ, δ, ε) i oma olmas korktan painuden al (gallii-II kubiženke i -III tetragonaliženke seglusenke). Atommass — 69,723. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,91904 g/sm³, nozol (+29,8 C°) — 6,095 g/sm³. Suladandlämuz — 302,9391 K (29,76 C°). Kehundlämuz — ~~2477~~2673 K (2400 C°).▼ Londuseline gallii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: <sup>69</sup>Ga (60,11%) i <sup>71</sup>Ga (39,89%). Tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 56..68, 70, 72..86 atommassanke, i niiden 3 izomärad, kaikiš hätkemban <sup>72</sup>Ga-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,1 časud. == Kävutand == Ottas kävutamižhe pol'veimiden tehmižes (97%) i toksižen [[artut'\|artutin]] vajehtamižes. Ühthesuladuz plutonijanke (3% gallijan ližaduz) stabiliziruib [[atombomb]]an strukturad. Kaikiš suremb südäiolend om sfalerit-mineralas (0,1 procenthasai) i harvas gallitas. Sadas [[boksit]]oiden, [[kivihil'\|kivihilen]] i nefelinan ümbriradmiženke. Gallii kucub alüminijan varmdusen lujad polendust, i pidab puhtastada toine toižespäi. Maksoi US$1200 kilogrammas vl 2005. ▲Atommass — 69,723. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,91 g/sm³. Suladandlämuz — 302,93 K. Kehundlämuz — 2477 K. == Irdkosketused == Rivi 17 ⟶ 26: {{Periodine tablut}} ~~{{stub}}~~ [[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]

Gallii: Erod versijoiden keskes