Vajehtuz 4. Kül’mku 2018, kell 21:23 vajehta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 391 vajehtused pEi ole vajehtusen ühthevedoid ← Vanhemb vajehtuz		Vajehtuz 4. Kül’mku 2018, kell 21:45 vajehta heitta Koiravva (pagin \| tehtud radod) 73 391 vajehtused + Udemb vajehtuz→
Rivi 10: == Fizižed ičendad == Fosfor om [[metallatoi substancii]] normaližiš arvoimižiš, süttub kebnas. Kaik om nell' allotropišt modifikacijad, polenijan himižen aktivižusen i ližadujan ninevusen mödhe: morii vauged (kändase rusttaks lämudel, pakuine — ližadusidenke), vähäntoksine rusked (2,4 g/sm³), must (sadas 20 tuhad atmosferid painudel i +200 C° lämudel, 2,69 g/sm³), ~~metalline~~[[metall]]ine (sadas läz 1 mln atmosferid painudel, 3,83 g/sm³, elektrojoksusen hüvä veim). Atommass — 30,973762. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,82 g/sm³ (vauged fosfor). Suladandlämuz — 317,3 K. Kehundlämuz — 553 K. Londuseline fosfor kogoneb üks'jäižes stabiližes <sup>31</sup>P-izotopaspäi. Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 24..30, 32..46 atommassanke, ei ole izomärid. Kaikiš hätkemban <sup>33</sup>P-izotopan pol'čihodamižen pord om 25,34 päivest. == Kävutand == Kävutadas rusttad fosforad tobjimalaz, süttajaks substancijaks tehmaha [[virid]] i azegištod, mineraližeks [[heretuz\|heretuseks]]. Ottas kävutamižhe vauktad fosforad pästmaha travijad azegištod. Pämineralad oma [[apatit]] (Ca<sub>5</sub>(PO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>(F,Cl,OH)) i fosforit. == Irdkosketused == Rivi 23 ⟶ 26: {{Periodine tablut}} ~~{{stub}}~~ [[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]

Fosfor: Erod versijoiden keskes