Raud: Erod versijoiden keskes
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
+ |
+ |
||
Rivi 4:
'''Raud''' (''Fe'' — ''ferrum'' latinan kelel) om 26nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas.
Raud om lujas levitadud londuses (4,65% Man kores, kahtenz' [[alüminii|alüminijan]] taga, äi Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud).
== Fizižed ičendad ==
Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged [[metall]]. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden keskes nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas [[teraz|teraraudan]] tehmižen aigan.
Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.
Rivi 31:
{{Commons|Iron}}
[[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]
| |||