Pohjoižnaba: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 3:
'''Pohjoižnaba''' vai '''Geografine Pohjoižnaba''' om [[Ma]]n kaikiš [[pohjoine|pohjoižemb]] čokkoim sen [[Pohjoine šurupolišk|Pohjoižes šurupoliškos]]. Sijadase [[Jävaldmeri|Jävaldmeren]] keskuzpalas, 0..3 m valdmeren tazopindal päl ([[jä]]n sanktuz vajehtub). Geografižed koordinatad oma 90°00′00″ pohjoišt [[leveduz|levedust]]. Valdmeren süvüz om 4261 metrad.
 
== Sijaduz da klimat ==
Planetan virtualine punondvärtmuz läbitab naban. [[Suvinaba]] om diametraližikš vastal'ne diametraližikš sille. Om vaiše suvine čuraduz Pohjoižnabaspäi. Naba ei mülü [[aigvö]]ihe. [[Polärine päiv]] da [[polärine ö]] vedadas läz pol'vot kaikutte.
 
Klimat om [[arktine vö|arktine]]. Tal'vel keskmäine lämuz om −40 C°, kezal 0 C°. Kaikiš korktemb fiksiruidud lämuz om +5 C°. Paneb sadegid 100-..250 mm vodes. Evropad vaste jälautikod dreifuidas [[Grenland]]an randpolennoks.
 
Pohjoižnaban akvatorii ei mülü nimiččehe valdkundha, se om [[Ühtenzoittud Rahvahiden Organizacii|ÜRO:n]] ''International Seabed Authority''-agentusen ohjandusen al. Lähembaine eländpunkt om [[Alert]]-žilo [[Nunavut]]-agjas ([[Kanad]]) 817 kilometras.
 
== Avaidusen istorii ==
Naprihe sadas Pohjoižnabhasai, sikš miše 17. voz'sadal eciškanzihe lühüdad torguindted Evropaspäi [[Kitai]]ha. Anglijalaine [[Gudzon Genri|Genri Gudzon]]-merimatkadai tegi ezmäižen naprindan vl 1607, no saihe vaiše vähäižen pohjoižemb [[Špicbergen]]ad. VlVn 1948 sulakun 23. päivänpäiväl sulakud nevondkundaližen «[[Pohjoine-2 (ekspedicii)|Pohjoine-2]]»-ekspedicijan ühtnijad saisoiš Pohjoižnabahasai ezmäižen kerdan mail'mas, tegihe ištutandad lendimil.
 
== Irdkosketused ==
* [http://www.youtube.com/watch?v=TLWYJCsVmTw Vitkotud kuvaduz Pohjoižnabal vn 2010 sulakus-redukus ''youtube.com''-saital.] {{ref-en}}
 
{{Commons|North Pole}}
 
{{stub}}