Kanz
Kanz vai pereh om socialine institut, ristitkundan bazine pala i om sen kaikiš znamasižembiden arvokahuziden keskes.
Kanz harakterizuiše nenil tundusil: tulendan naimiželoho ičetaht, ühtnijoiden kodielon ühtmuz, naimiželon kosketusiden olemine, lapsiden sündundan takaind i heiden socializacijan da kazvatusen naprindad.
Ristitkundan joga ühtnijal kanzan i naimiželon olendan harakteristik kaičese hänen elon hätkte, mugomidenke toižidenke ühtel rivel kut socialine status, etnine olend, elokahuz i materialine olend. Erasiden tedonägemižtahoiden mödhe, arni kanzan form voi märita makrosocialižiden sistemiden evolücijan päčuradust äjiden voz'sadoiden aigan. Venämas «Kanzaline kodeks» reguliruib kanzan kosketusid.
Toižendad
vajehtaErištadas perehen i sen organizacijan severt-se toižendoid demografijan mödhe:
- partnöriden lugun mödhe: monogamine, poligamine (poliginii-äiakaižuz, poliandrii, ročin kanz);
- lapsiden lugun mödhe: infertiline (lapsetoi), penen suruden (ühtenke vai kahtenke lapsenke), keskmäižen suruden (koume..nell' last), äjidenke lapsidenke;
- ristitun sijan kanzas mödhe: kazvatajiden, reproduktivine;
- kanzan eländkodin sijadusen mödhe: neolokaline, matrilokaline, patrilokaline.
Kanzha sidodud vepsän tärtused
vajehta- Jäl'gič, kabituz — jäl'gmäine laps' kanzas.
- Kaks'kerdaine kanz — kogoneb oluhasišpäi i ühten noren kazvatajaspäi.
- Kanznik, perehnik, ristikanz — kanzan ühtnii.
- Ukompol' — uk kut kanzan ühtnii.
Kanzha sidodud vepsän muštatišed
vajehtaErased muštatišed oma ottud «Mi meles, se i keles»-kogodusespäi[1].
- Kanz kadjoiš, a elo hardjoiš.
- Kanzata om paha elo.
- Sures kanzas kaik sijad oma magedambad.
Kacu mugažo
vajehtaHomaičendad
vajehta- ↑ Mi meles, se i keles. Vepsläižed muštatišed (ladii om O. J. Žukova). — Petroskoi: «Periodika», 2018. — 96 lp — Lpp. 18−25. ISBN 978-5-88170-307-3 (veps.) (ven.)