Immanuel' Kant (saks.: Immanuel Kant [ɪ'ma:nu̯e:l 'kant]; sünd. 22. sulaku 1724, Königsberg, Prussii (nüg. Kaliningrad, Venäma) — kol. 12. uhoku 1804, sigä-žo) oli germanine filosof. Saksanman klassižen filosofijan alusenpanii, radoi Vauktustusen i romantizman aigoiden röunal.

Kant Immanuel'
saks.: Immanuel Kant
Immanuel' Kant (portret) läz 1790. vot
Immanuel' Kant (portret) läz 1790. vot
radmižen toižend:

filosof, antropoloog, fizikanmez', raamatukoguhoidja, kirjutai, pedagoog, õppejõud, matematikanmez', philosopher of law

sündundan dat:

22. sulaku 1724(1724-04-22)[1][2][3][4][5][6][7]

sündundan sijaduz:

Königsberg[d], Preisi kuningriik[d][1]

valdkund:

 Preisi kuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Königsberg[d], Ida-Preisimaa[d], Preisi kuningriik[d][1]

tat:

Johann Georg Kant[d]

avtograf:

 Kant Immanuel' VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Kantan üleižed i sistematižed tedotöd koskiba epistemologijad, metafizikad, etikad i estetikad. Ned valatoitiba lujas Päivlaskmman Uden aigan filosofijad. Tedomez' sädi töid tedon toižiš-ki sferoiš: religii, astronomii, oiktuz, istorii.

Biografii vajehta

Tuleban aigan filosof oli vällenke tervhudenke lapsessai, i hänen mam napri antta hüväladušt opendust. Priha oli prestižiden «Fridrihs-Kollegium»-gimnazijan pästnikan (saks.: Collegium Fridericianum), sid' tuli Königsbergan universitetha opendusen täht vl 1740. Openui siš hätken aigan, no jäti opendust kesken gollüden tagut i radoi privatižeks opendajaks.

Vll 1755 mez' vahvišti dissertacijad doktoran arvon sandanke. Openzi 40 vot siš-žo Königsbergan universitetas.

Tetabad tedotöd vajehta

  • «Üleine londuseline istorii» (1755)
  • «Puhthan haman kritik» (1781/87, saks.: Kritik der reinen Vernunft)
  • «Moralin metafizikan alused» (1785, Grundlegung zur Metaphysik der Sitten)
  • «Praktižen haman kritik» (1788, Kritik der praktischen Vernunft)
  • «Sekoimižen mahtusen kritik» (1790, Kritik der Urteilskraft)
  • «Religii haman vaiše röunoiš» (1793)
  • «Igähižennoks kožundannoks: Filosofine projekt» (1795, Zum ewigen Frieden. Ein philosophischer Entwurf)
  • «Moralin metafizik» (1797, Die Metaphysik der Sitten)

Homaičendad vajehta

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Deutsche Nationalbibliothek Record #118559796 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  5. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  6. 6,0 6,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  7. Base biographique
  8. Find a Grave — 1996.
  9. Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.