1 (lugu)

naturaline lugu

1 (üks') om lugusana 0 da 2 keskes. Se om londuseline kogonaine lugu, erigoittud objektan abstraktine el'genduz.

1

Necen lugun znamoičend om sur' fizikas, informatikas i matematikas.

IčendadRedigeeri

Miččen taht lugun äikerdoičend ühteks andab sidä-žo lugud, jagamine ühtehe i üks'jäine märpordaz mugažo. Ühten jagamine surudehe andab tagasurut. Miččen taht lugun (päiči noläs) noläine märpordaz om 1. Nolän faktorial om ühthe tazostadud (0! = 1) tedomehiden kožundkirjutesen mödhe.

Üks' ei ole palakaz i eile palatoi lugu, toižin mureniži niiden luguiden teorijad.

Üks'-lugusanha sidotud vepsän muštatišed da ozoitesedRedigeeri

MuštatišedRedigeeri

  • Ei kaht carid ühthe lidnha mülütagoi.
  • Ei päiväine ühtei ühtes čuraspäi pašta.
  • Hüvä vaza kaht emid imeb, a paha ühten-ki kadotab.
  • Kaks' kondjad ühtes pezas ei voigoi eläda.
  • Ojatin lapsed seičemen üht ei varaikoi.
  • Pu ei lankte ühtel painandal.
  • Üht päd ei voi sötta.
  • Ühtel sijal i kivi kazvahtub.
  • Ühtes päiväižes hatrad kuivaziba.
  • Ühthe korvha mäneb, toižespäi lähteb.
  • Üks' päskhaine kezad ei tege.

OzoitesedRedigeeri

Nell' vellest ühten katusen al seištas (laud).
Nell' vellest ühten šläpan al seištas (laudan jaugad).

KelenvändRedigeeri

  • Ühtel tel — tehta völ midä-se kerdalaz.
  • Ühthe lautha, ühtoiktha — kerdalaz, keskustata.
  • Ühthe unhe magata — magata hätken da süväs.

HomaičendadRedigeeri


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.