1 (lugu)

1 (üks') om lugusana 0 da 2 keskes. Se om londuseline kogonaine lugu, erigoittud objektan abstraktine el'genduz.

1

Necen lugun znamoičend om sur' fizikas, informatikas i matematikas.

Ičendad

Miččen taht lugun äikerdoičend ühteks andab sidä-žo lugud, jagamine ühtehe i üks'jäine märpordaz mugažo. Ühten jagamine surudehe andab tagasurut. Miččen taht lugun (päiči noläs) noläine märpordaz om 1. Nolän faktorial om ühthe tazostadud (0! = 1) tedomehiden kožundkirjutesen mödhe.

Üks' ei ole palakaz i eile palatoi lugu, toižin mureniži niiden luguiden teorijad.

Üks'-lugusanha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

Muštatišed

Ala opete ühtel kädel kudomaha paidad.

Ei kaht carid ühthe lidnha mülütagoi.

Ei päiväine ühtei ühtes čuraspäi pašta.

Hüvä vaza kaht emid imeb, a paha ühten-ki kadotab.

Kaik oma ühtel kuval kuvatud.

Kaks' kondjad ühtes pezas ei voigoi eläda.

Kaks' sil'mäd edemba nägeba, mi üks'.

Käded oma ühted, ei ole niid ühesa. (ei voi ehttä tehta kaiked)

Ojatin lapsed seičemen üht ei varaikoi.

Om pök söb seičeme sömäd, toine pök söb ühten sömän i sen penikaižen.

Otajale üks' grähk, a sanujale sada grähkäd.

Pu ei lankte ühtel painandal.

Üht päd ei voi sötta.

Ühtel sijal i kivi kazvahtub.

Ühtele om hüvä, a kahtele — paremb.

Ühtes bokaspäi ei vestkoi.

Ühtes päiväižes hatrad kuivaziba. (edahaižen pol'ven heimolaižiš)

Ühtespäi kaht ei linne. (ala anda vaudad lapsele)

Ühthe korvha mäneb, toižespäi lähteb.

Üks' jaug kävele, a toine varasta. (ala rigehti i meletaškande)

Üks' päskhaine kezad ei tege.

Üks' su i nagrab i itkeb.

Ozoitesed

Kaks' vellest läheten elädas, üks' te om keskes. (sil'mad)

Nell' vellest ühten katusen al seištas. (laud)

Nell' vellest ühten šläpan al seištas. (laudan jaugad)

Kelenvänd

Ühtel tel — tehta völ midä-se kerdalaz.
Ühthe lautha, ühtoiktha — kerdalaz, keskustata.
Ühthe unhe magata — magata hätken da süväs.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.