Nor'mik
Nor'mik
Nor'mikon tipine Poa pratensis-erik
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund: Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund: Tähkheinäd (Poaceae / Gramineae)
Heim: Nor'mik
Latinankel'ne nimi
Póa L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 41074
NCBI 4544

Nor'mik (latin.: Poa, amuižgrek.: πόᾱ-sanaspäi «hein») om äivoččiden tobjimalaz kazmusiden avaros levitadud heim Tähkheinäd-sugukundaspäi.

Leviganduz

vajehta

Kazmuz putub vastha molembil mapoliškoil, päiči tropižes vönes. Putub tropikoiden mägirajoniš.

Sädab turbišt i stepiden fitocenozad.

Ümbrikirjutand

vajehta

Nor'mikon erikod kazdas 10..140 santimetrhasai kortte. Äivoččed erikod, om üks'voččid-ki erikoid (Poa annua) vähän lujas. Erased vezad oma manalaižed ujelijad, niita ani harvoin. Seikhed oma püštoiktad siledad tobjimalaz, erasti kauktanke pindanke. Lehtišt om harv, lehtez om pit'k jononvuitte lapak 1..8 (12) millimetrad levette.

Änikuz om leved löuste päpaloin, 25..30 santimetrhasai pitte, sen tähkuded oma 2,5..10 mm pitte.

Kävutand

vajehta

Ottas kävutamižhe sötmižkazmuseks maižanduses, Poa pratensis-erik om vedadud kul'turha. Arvokaz sötmižkazmuz om verez, omaluižel.

Semetas i kazvatadas gazonoid. Kävutadas Poa compressa-erikod vahvitamha pudotesid sauvomižen jäl'ghe.

Valitud erikod

vajehta

Lugetas läz vit sadad erikoid nor'mikon heimos, erased oma:

  • Poa abbreviata — Lühetud nor'mik
  • Poa alpina — Al'pine nor'mik
  • Poa angustifoliaKaidlehtheine nor'mik
  • Poa arctica — Arktine nor'mik
  • Poa hybrida — Gibridine nor'mik
  • Poa media — Keskmäine nor'mik
  • Poa palustris — Sonor'mik
  • Poa pratensis — Nitnor'mik, tipine erik
  • Poa supina — Venui nor'mik
  • Poa trivialis — Järgeline nor'mik
  • Poa versicolor — Erazmujuine nor'mik

Homaičendad

vajehta