Materializm

Materializm (latin.: materialis-sanaspäi «materialine»), vai materialistine filosofii, om filosofižen mail'mannägendan toižend, konz materii om objektivine realižuz i om eziauguks (süks, arvomižeks, röunaduseks) olendan sferas ontologižikš, a idealine (tärtused, vald, tunde da m.e.) om sekundarine (rezul'tat, jäl'guz).

Vl 1747 francine de Lametri-lekar' da filosof tariči ristitun hengen materialistišt märhapanendad ičeze anonimižes L'Homme Machine-tedotös («Ristit-mašin»)

Necen filosofijan polenpidajad oma materialistad. Materializm vahvištab materijad üks'jäižeks «absolütižeks» substancijaks olendan sferas. Kaik olmused oma sätud materijaspäi. Idealižed nägused (niiden kesken tunde) oma materialižiden olmusiden ičekeskentehmižen processikš. Materialižen mail'man käskused oma väges kaikes mirus, ristitkundas i ristitus-ki.

Evropan filosofijas «materialine — immaterialine»-dihotomii («idealine», «hengeline», «ülämujandline») zavodi pandas 4. voz'sadal EME. Mail'man filosofižen melen istorijas voib jäl'geta materializman šingotest sen augotižlibundaspäi meiden päivihesai. Gotfrid Leibnic toi «materializm»-terminad, hän harakterizui «materialistoikš» Epikurad (kudambad lugi ičeze edelkävujan), mugažo ičeze materializman i idealizman sintezan vastustajiden palad. Idealizm om vastal'ne mail'mannägend, siš meletuz om primarine materijan rindataden. Immaterializm eidab materijan olendad.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.