Makenzen August fon

August fon Makenzen (saks.: August von Mackensen; sünd. 6. tal'vku 1849, Lipnic-küläerižpert', Saksonii, Germanijan imperii — kol. 8. kül'mku 1945, Burghorn, Alasaksonii, Germanii) oli germanine jeneral-fel'dmaršal (22. kezaku 1915) i sodapämez', Ezmäižen mail'man voinan ühtnii.

Makenzen August fon
saks.: August von Mackensen
Портрет
radmižen toižend:

ohvitser

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Leipnitz[d], Trossin[d], Nordsachsen[d], Saksimaa[d]

valdkund:

 Saksanma

kolendan dat:

8. kül'mku 1945(1945-11-08)[1][2][3][4][5][6][7] (95 vot)

kolendan sijaduz:

Habighorst[d], Eschede[d], Celle kreis[d], Lüneburg Government Region[d], Hannoveri provints[d], British occupation zone in Germany[d][8]

 Makenzen August fon VikiAitas

Biografii

vajehta

Laps'aigan August lopi Galle-lidnan gimnazijad. Tuli služdä armijan joudjale radnikusele 2. leibgusarpolkha vl 1869. Ühtni voziden 1870−1871 franciž-prussijan sodaha, sai leitnantan arvod. Vll 1870−1873 mez' oli varas, openui Gallen universitetas, sid' pördui sihe-žo polkha.

Vspäi 1880 Makenzen služi Päštabas. Vl 1887 käski 9. dragunpolkan eskadronal, vspäi 1888 radnikoiči 4. divizijan štabas.

Ezmäižen mail'man sodan aigan sodamehen joukud saiba tarbhaižiden vägestusiden rived, i oigetaškanzihe Makenzenad frontan kaikiš jügedambihe ezipirdoihe.

Vl 1920 mez' läksi erindha. Nacistine propagand tegihe Makenzenad päfiguraks, mitte ühtenzoiti Germanijan aigad kahten mail'man sodan keskes. Iče fel'dmaršal distanciruihe nacional-socializman ideologijaspäi. Koli anglijan okkupacijan zonas.

Homaičendad

vajehta
  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 filmportal.de — 2005.
  5. 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie
  6. 6,0 6,1 https://boku.ac.at/universitaetsleitung/rektorat/stabsstellen/oeffentlichkeitsarbeit/themen/ehrentraegerinnen/ehrendoktorinnen/mackensen
  7. Munzinger Personen
  8. Find a Grave — 1996.
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.