Kal'kulätor (latin.: calculātor «lugii») om elektrine ladim erazvuiččiden arifmetižiden operacijoiden täht.

Nügüd'aigaine Casio-firman tedokal'kulätor

Vajehti nenid mehanižid lugendladimid: abak, čotad, logarifmine jonoštim, arifmometr, mugažo matematižid tablüzid (edel kaiked logarifmižid).

Jagadas kal'kulätorid meton i voimusiden mödhe: koveritomad-järgeližed, tedokal'kulätorad (inženerižed), buhgalteran, finansižed, programmiruidud. Kal'kulätor oleleb elektronižiden časuiden i mobiližen telefonan palaks. Voib ližata kal'kulätoran programad verksaitha.

EtimologiiRedaktiruida

Latinine calculator-sana «lugii» sauvose calculo-verbanformaspäi «lugen», mitte libub calculus-vaihespäi «kiveihut» (ottihe niid lugendan täht); calculus om calx-sanan «mouckivi» diminutivine form.

HomaičendadRedaktiruida



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.