Jupiter

(Oigetud lehtpolelpäi Jupiter (planet))

Jupiter (latin.: Iuppiter vai Iupiter) om videnz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas. Se om kaikiš suremb Päiväižen sisteman planet, kogoneb gazoišpäi. Planetan astronomine znam om ♃.

Jupiteran fotokuva Kassini—Güigens-stancijaspäi
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Planet om tetab ristitkundale amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman jumalanjurun Jupiter-jumalan mödhe.

HarakteristikadRedigeeri

Jupiteran perigelii om 7,405736·108 km, afelii om 8,165208·108 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 11,86 maižes vodes. Jupiteran päivesen hätkeližuz om 9,92 časud.

Kaik om 80 Jupiteran kaimdajad. Galileo Galilei avaiži nell' kaikiš järedambid vl 1610: Io, Evrop, Ganimed i Kallisto.

Gazgigantan atmosferižiden nägusiden rivi om kümned kerdad lujemb mi Man pindal: štormad, samaldused, lunad. Znamasine atmosferine Sur' rusked läip om ogibal kaikenaigaine štorm, tetas 17. voz'sadaspäi.

Planetan ekvatorialine radius om 71,5 tuhad km, polärine 66,85 tuh. km. Mülü om 1321 Man mülüd, mass om 317 Man massad. Punondan värtmuden saum orbitan püštoiktale om 3,13°, ka ei oleskele voz'aigoid Jupiteras.

Jupiteran mülünd: vezinik 89,8±2,0 %, gelii 10,2±2,0 %, metan ~0,3 %, ammonii ~0,026 %, vezinikan deiterid ~0,003 %, etan 0,0006 %, vezi 0,0004 %. Voib pidada Jupiterad kehujaks kaikenaigaižikš vezinikan valdmereks. Kova südäituk sijadase planetan keskuses ezimeletaden, se om Man pol'tošt diametrad surtte i kogoneb metalližes vezinikaspäi.

TedoidusedRedigeeri

Vedadas planetan tedoidusid teleskopoiden abul Man pindaspäi da manverižes orbitaspäi. Kaik kahesa avtomatišt apparatad oli oigetud amerikaižel NASA:l Jupiterannoks 1970-nziš vozišpäi, niiden kesken «Pionerad», «Vojadžerad», «Galileo», «Junona».

HomaičendadRedigeeri



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.