Jel'cin Boris

Venälaižen Federacijan ezmäine prezident

Boris Nikolajevič Jel'cin (ven.: Борис Николаевич Ельцин; sünd. 1. uhoku 1931, Butk-žilo, Uralan agj, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 23. sulaku 2007, Moskv, Venäma) oli Venälaižen Federacijan ezmäine prezident (1991−1999). NÜKP:n ühtnii vll 1961−1990, sid' ei ühtnend partijoihe.

Jel'cin Boris
Boris Nikolajevič Jel'cin, oficialine fotokuva vn 1997 1. päiväl semendkud
Boris Nikolajevič Jel'cin, oficialine fotokuva vn 1997 1. päiväl semendkud
radmižen toižend:

ehitusinsener, politikanmez'

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Butka[d], Q18543323?, Čeläbinskan agj

valdkund:

 Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz
 Venäma

kolendan dat:

23. sulaku 2007(2007-04-23)[7][1][2][3][4][5][8][9] (76 vot)

kolendan sijaduz:

Moskv, Venäma[10]

tat:

Nikolai Ignatievich Yeltsin[d]

mam:

Claudia Vasilievna Jeltsina[d]

avtograf:

 Jel'cin Boris VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Venäman kundaliž-politižen i ekonomižen sauvusen radikaline reformator. Prezidentan strokud mülütiba nenid aigtegoid: valdankukerdusen naprind vn 1991 elokus, NSTÜ:n čihodamine, tavararvoiden liberalizacii vn 1992 augus, valdkundaližiden edheotandoiden massine privatizacii, borcuind VFKP:d vaste, impičmentan naprindad vll 1993 i 1999, Ülembaižen Nevondkundan küksend, kaks'kodižen parlamentan alusenpanend i vn 1993 Venäman konstitucijan vahvištand, ezmäine soda Čečenijas (1994−1996), vn 1998 defolt.

Homaičendad vajehta

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  5. 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  6. Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  7. http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/6584481.stm
  8. The Fine Art Archive — 2003.
  9. Munzinger Personen
  10. Deutsche Nationalbibliothek Record #118900048 // Integrated Authority File — 2012—2016.


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.