Vikipedii

Jel'cin Boris

Venälaižen Federacijan ezmäine prezident
Tarbhaine lehtpol'/levitadud
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Boris Nikolajevič Jel'cin (ven.: Борис Николаевич Ельцин; sünd. 1. uhoku 1931, Butk-žilo, Uralan agj, Venäman NFST, NSTÜ — kol. 23. sulaku 2007, Moskv, Venäma) oli Venälaižen Federacijan ezmäine prezident (1991−1999). NÜKP:n ühtnii vll 1961−1990, sid' ei ühtnend partijoihe.

Jel'cin Boris
Boris Nikolajevič Jel'cin, oficialine fotokuva vn 1997 1. päiväl semendkud
Boris Nikolajevič Jel'cin, oficialine fotokuva vn 1997 1. päiväl semendkud
radmižen toižend:

ehitusinsener, politikanmez', ehitustööline

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Butka[d], Q18543323?, Čeläbinskan agj

valdkund:

 Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz
 Venäma

kolendan dat:

23. sulaku 2007(2007-04-23)[7][1][2][3][4][5][8][9][10] (76 vot)

kolendan sijaduz:

Moskv, Venäma[11]

tat:

Nikolai Ignatievich Yeltsin[d]

mam:

Claudia Vasilievna Jeltsina[d]

avtograf:

 Jel'cin Boris VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Venäman kundaliž-politižen i ekonomižen sauvusen radikaline reformator. Prezidentan strokud mülütiba nenid aigtegoid: valdankukerdusen naprind vn 1991 elokus, NSTÜ:n čihodamine, tavararvoiden liberalizacii vn 1992 augus, valdkundaližiden edheotandoiden massine privatizacii, borcuind VFKP:d vaste, impičmentan naprindad vll 1993 i 1999, Ülembaižen Nevondkundan küksend, kaks'kodižen parlamentan alusenpanend i vn 1993 Venäman konstitucijan vahvištand, ezmäine soda Čečenijas (1994−1996), vn 1998 defolt.

Laps'aig da noruz'

vajehta

Boris Jel'cin oli sündunu Butk-žilho (Butka) vodel 1931. Hänen kazvatajad, raskulačud manmehed, eliba kollektivizacijan jügedusiš läbi. Nikolai Jel'cin-tat oli pusepän, Klavdija Jel'cina-mam radoi omblijan. Borisan Ignatii Jel'cin-ded oli elokahan manmehen, no 1930-nzil vozil oli tedotadud kulakaks i kükstud kaikenke kanzanke Nadeždinskha, siš koli-ki.

Vl 1932 kanz sirdi Kazanihe. Sigä vodel 1934 Borisan Nikolai Jel'cin-tat oli ottud arestan alle ühtes vellenke da toižidenke radnikoidenke väritusen tagut nevondkundaliženvastaižes agitacijas. Oli sittud i oigetud sauvomha «Moskv — Volg»-kanalad. Boris eli tatan arestan al läbi, voikaškanzi magadamha.

Nikolai Jel'cinan arestan jäl'ghe kanz oli kükstud barakaspäi, no Vasilii Petrov-feršalan kanz oti kodihe heid. Vl 1936 Nikolai oli pästtud edel strokud i pördui Kazanihe, eläškanzi siš-žo pertiš. Möhemba Jel'cinan Naina-ak osti faterad Kazaniš Petrovoiden Nina-tütren täht spasiboičendaks abus.

Vl 1937 toine Mihail-poig sündui Jel'cinal, vl 1944 Valentina-tütär om sündnu. Mihailan sündundan jäl'ghe kanz sirdi Uralan Bereznikihe, siš Nikolai sai radsijad «Sevuralträzstroi»-aluzkundas i kalijan kombinatal. Boris oli lähemba mamale, mi tatale, kudamb kävuti vägivaldad kanzas paksus.

Vll 1939−1949 Jel'cin openui raudteškolas i sid' mez'školas A.S. Puškinan nimed. Pagiži prihaižidenke tobjimalaz, oli aktivižen pioneran i komsomol'can, no ei olend lideran niiš organizacijoiš. Hän lopi školan čomal ičtazevedändal, sai hüvid arvoid predmetoiden enambusel.

Boris Jel'cinal ei olend kaht sor'med da koumanden falangad hural kädel. Hänen sanoiden mödhe, hän kadoti niid granatan poukahtusen tagut, mittušt napri oppida hämäral. Sen travman taguiči hän ei služind armijas.

Vl 1949 Jel'cin openui Uralan politehnižen institutan sauvondan fakul'tetas. Sport vändi tärktad rolid hänen elos, šingotaškanzi lideran mahtoid. Vl 1952 oli naižiden voleiboljoukun pätreneran, vl 1954 kändihe lidnan «Burevestnik»-ühthižjoukun ühtnijaks, ühtni NSTÜ:n čempionatha. Vl 1952 oti akademišt lebuaigad läžundan tagut. Vl 1955 oli pästnus universitetaspäi, sai inženeran-sauvojan arvod. Hänen diplomtö oli tehtud ühtes kus koumen sijas ühtnendan voleibolkonkursoihe tagut. Institutas hän tegi tundmust Naina Girinanke, kudamb kändihe hänen akaks vodel 1956.

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. ↑ 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. ↑ 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. ↑ 4,0 4,1 Brockhaus Enzyklopädie
  5. ↑ 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie
  6. ↑ Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  7. ↑ http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/6584481.stm
  8. ↑ The Fine Art Archive
  9. ↑ Munzinger Personen
  10. ↑ Чувашская энциклопедия — Чувашское книжное издательство, 2006. — 2567 с. — ISBN 978-5-7670-1471-2
  11. ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118900048 // Integrated Authority File — 2012—2016.
Jel'cin Boris Vikiaitas


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Jel%27cin_Boris&oldid=173622"