Järgeline maimkala
| Järgeline maimkala | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Maimkala | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Silurus glanis (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
 | ||||||||||||||
| londuseline areal (reskveden vezištod) om introduciruidud (reskveden vezištod) leviganduz solaviš vezistoiš | ||||||||||||||
|
Järgeline maimkala (latin.: Silurus glanis), evropine maimkala vai muite maimkala, om reskveden somusetoi kalan erik. Mülütadas Maimkalaižed-sugukundha.
Leviganduz vajehta
Levigandmižavaruz om Evropan i Venäman evropižen palan joged da järved, päiči Jävaldmeren basseinas. Järgeline kala Aralmeren basseinas. Om püduzkalaks amussai, räkištadas. Voib eläda vezištoiš vällänke solakahusenke.
Kala kudob kevädel zonas randanno vezikazmusišton keskes. Aktivine öline lihansöi, päiväl navedib venuda pohjanno, sen kovil haudoil i kokruškoil. Edel vezišton jädundad maimkalad keradasoiš haudoil viž..kümne eričud joukuks.
Ümbrikirjutand vajehta
Täuz'kaznu kala om järed, voib sadas severziden-se metrid pitte i centneran vedutte suriš jogiš (Dnepr, Dnestr, Oder). Kaikiš suremb registriruidud oficialižikš evropine maimkala oli 306 kg vedutte, enamba mi koumen metrad pitte, läz 80 vot igänke[1]. Nügüd'aigan maimkalad enamba mi sada kilod oma harvad lujas.
Maimkalan händanalaine suug om pit'k, ei ole razvsuugad, paratomad suugad oma ogahita. Hibjan muju om bur tobjimalaz koričmavihandan ližamujuidenke, pök om vauged. Hibjan muju voib vajehtadas läz mustaspäi pakuižvauvhasai elämižtahondha kacten, om al'binosoid.
Söte vajehta
Kazvandan aigan maimkala söb planktonad, piskuid i vezigavedid. Täuz'kaznu maimkala sötlese habukan sömäl päpaloin, mugažo eläbil kaloil, mollüskil, voib tabata veziujuid linduid i penid kodiživatoid.
Tal'vel kalad oma aktivitomad i elädas sötketa.
Kacu mugažo vajehta
Homaičendad vajehta
| Järgeline maimkala Vikiaitas |