Energine arvuz vai kalorižuz om energijan lugumär, kudamb tegese ristitun organizmas sömproduktoišpäi sömänsulatusen aigan, ku energii otase kogonaz.

Märitas produktan energišt arvust kilokalorijoil (kkal) vai kilodžoulil (kDž, 1 kkal = 4,1868 kDž) produktan 100 grammas, sen täht polttas sömän palliškod kalorimetras. Kilokalorijad, kudambad kävutadas sömižen produktoiden energižen arvusen märičendale, kuctas «sömkalorijaks»-ki, sikš «kilo»-sanad tactäs paksus.

Produktan energine arvuz ozutase sen pakuitesel. hil'vezikoiden, razvoiden i vauktušiden südäiolend kirjutase grammoiš sen produktan 100 grammas, jomiden — sadas millilitras.

Amerikaine Uilbur Etuoter-himik da metabolizman tedomez' märiči sömän energižen arvusen znamoičendoid ezmäižen kerdan 1870-nzil vozil. Energijan jogapäiväline tarbhaižuz vajehtase 2100..4200 kkal röunoiš mehil i 1800..3050 kkal naižil, se rippub hibjan suruzišpäi i elonmahtospäi.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.