Bur kondi
Bur kondi | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Ursus arctos (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
|
Bur kondi vai Järgeline kondi (latinan kelel: Ursus arctos) om Kondjanvuiččed-sugukundan (Ursidae) kondjiden heimon lihansöi (Carnivora) imetaiživat. Lugetas 15 eläbad alaerikod i 2 kadonut.
Vepsän kul'turan mödhe om kel'dand nimitamha kondjan kondjaks, sen sijas varanimed kävutadas. Buran kondjan toižed vepsän nimed oma «käpš», «sur' oc», «bubarik», «bukač», «mecižand» (mž. znamoičeb «mecamez'»).
Ümbrikirjutand
vajehtaBuran kondjan ižačud oma järedamb mi emäčud tobjimalaz. Veduz vajehtase voz'aigha kacten, täuz'kaznuden eričun (seičemevozne da sen rauhemba) paks veduz om 150..200 kilogrammad. Irdnägu om järgeline sugukundas. Hibj om jüžmak vägev korktanke sagunke. Pä om massivine penidenke korvidenke i sil'midenke. Händ om lühüd 65..210 mm pitte, läz ei nägu karvaspäi. Käbälad oma vägevad lujidenke avoinuzidenke künzidenke 8..10 sm pitte, vižsor'mižed labakahad. Karv om tihed, mujutadud tazomäras.
Karvan muju vajehtub lujas ühten rajonan eričuil eskai. Muju oleleb koričmavauvhaspäi sinižen ližamujuihesai i läz musthasai. Bur muju om kaikiš enamba levitadud.
Kondjaha sidotud vepsän muštatišed
vajehta
- Azj eile kondi, mecha ei mäne. / Rad eile kondi, mecha ei lähte.
- Ei ole kondi vär, a lehm om.
- Händikaspäi pageni, a sid' kondi tabazi.
- Ištub kuti kondi pezas.
- Kaks' kondjad ühtes pezas ei voigoi eläda.
- Kodiš kondi, a rahvahas ilokogo.
- Kondi om äred, a ičeze poigid ei koske.
- Putub kondjale lehm, ka siloi i kargaidab.
- Väges kondjad puhu ed lenda.
Homaičendad
vajehta
Bur kondi Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |