Amfibijad
Amfibijad
Amfibijoiden erazvuiččend
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Amfibijad
Latinankel'ne nimi
Amphibia (Linnaeus, 1758)
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 173420
NCBI 8292

Amfibijad vai Mavezižed (latin.: Amphibia, üks'lugu Amphibian vai Amphibium) oma nell'jaugaižiden sel'grodaižiden živatoiden klass, niiden kesken oma vezišihlikod, salamandrad, nua erikoiden ühesa kümnendest oma löcud.

Zoologijan alajaguz — gerpetologii — om pühätadud amfibijoiden i reptilijoiden tedoidusele. Erasti nimitadas jagust amfibijoiš batrahologijaks (amuižgrek.: βάτραχος-sanaspäi «löc»), no ei ole oficialižid specialistoid vaiše amfibijoiden sferas.

Leviganduz

vajehta

Amfibijad libuiba kaloišpäi šingotadud tävuidenke devon-pordos 345..370 mln vozid tagaz. Klassan erikod elädas kuivman kaikil kontinentil (päiči Antarktidas) i äjil saril. Ei voigoi eläda vedeta räkiden maiden letetazangištoiš.

Lugetas läz 8500 eläbad erikod mail'mas, avaitas 200..300 ut erikod joga vodel, no erikoiden koumandez om kadondan röunal. Ezimeletaden mugoi sur' kadojiden lugu om severzihe-se faktoroihe sidodud: mujai nahk ümbrišton redustusele, ümbrišton antropogenine ličend, invazivižiden i sinantropižiden lihansöjiden leviganduz.

Ümbrikirjutand

vajehta

Amfibijad oma reptilijoihe pojavad irdpolespäi, no amfibijad äikerdoičesoiš möukun abul i ei ole idün hel'pket organizmas reptilijoiden erineden. Vezi om tarbhaine äikerdoičendan täht. Kaik amfibijad elädas metamorfozan pordos läbi, madospäi täuz'kaznudehe živathasai. Viluverižed živatad, organizman metabolizm om vitk. Nahk om nälömakaz siled, läbipäzui veden täht. Kaik erikod voidab hengaita nahkal, erased hengaidas nahkal vaiše.

Mavezižed oma sötmižčepiiden tarbhaižeks palaks.

Heimkundad

vajehta

Kacu mugažo

vajehta

Homaičendad

vajehta