Vismut (Bibisemutum vai bismuthum latinan kelel) om 83nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Vismutan kristallad kubižen santimetran kohtha
83
0
5
18
32
18
8
2
Bi
208,98040
Vismut
Vismutan spektr

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Vismut tetas amuižiš aigoišpäi jo, tehtihe mekid da veiččid. Ezimeletaden, latinine nimi sündui saksan kelen weisse Masse-sanoišpäi «vauged mass». Vl 1738 saksalaine Johann Genrih Pott-himik märiči vismutad erižeks elementaks.

Element om harv Man kores, 20 grammas tonnas. Ei voi vastata sidä puhthas olendas.

Fizižed ičendad vajehta

Puhtaz vismut om hoštai vauged räbed metall, räzäidab i šoiduitase vitkos kandelmuses. Kändase plastižeks 150..200 C° lämudel. Diamagnetik. Kristalline segluz om romboedrine.

Atommass — 208,98040. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,747 g/sm³. Suladandlämuz — 544,7 K (271,5 C°). Kehundlämuz — 1837 K (1564 C°).

Londuseline vismut mülütab vaiše ühtes vähänradioaktivižes 209Bi-izotopaspäi 1,9 × 1019 vot pol'čihodamižen pordonke. Sen ližaks, tetas 34 ratud radioaktivišt izotopad 184..208, 210..218 atommassanke, i niiden 50 izomärad.

Kävutand vajehta

Vismut kävutase tobjimalaz metallurgijas, medicinas, elektronikas. Se om hüvä katalizator mugažo.

Om elementan löudmižsijid Saksanmas, Mongolijas, Bolivijas, Avstralijas, Perus da toižiš valdkundoiš. Sadas kivendoišpäi hahktinanke, cinkanke, vas'kenke i tinanke, kulutadas läz 6 tuhad tonnoid mail'madme vodes.

Irdkosketused vajehta