Venä (amuižven.: Рѹсь, Рѹсьскаѧ землѧ; nüg. ukr., vaug. i ven.: Русь, amuižskand.: Garðaríki, grek.: Ῥωσία Rosia, latin.: Ruthenia) om päivnouzmslavilaižiden istorine agj. Mülütab nügüd'aigaižiden Venäman, Ukrainan i Vaugedvenäman paloid, mugažo paloin Latvijan, Estinman, Slovakijan, Pol'šanman da Suomenman territorijoid.

Venä

Istorižed agjan päine ristitišt oli amuvenälaižed (rus'-rahvaz). Hö küksiba varägoid (amuižskandinavijan paukatud sodamehed) i kucuiba toižid varägoid-rus' Rürikanke pämeheks vl 862, miše rus' ohjandiži Venän maid. Erased tedomehed lugetas 882. vot valdkundan alusenpanendan vodeks, konz Oleg-ruhtinaz ališti Kijevad ičeze tobmudele. Aigan mändes nimitaškanzihe kaiked Venän rahvast rusikš valdoičijoiden mödhe.

Kijevan Venä (Amuižvenän valdkund) niiš maiš saihe änikoičendhasai 10.-11. voz'sadal. Sen znamoičend Evropas oli luja. Kijevan Venä kändihe ühten rahvahan, kelen da kul'turan formiruindan aluseks. Vl 988 Kijevan ruhtinaz sai valatusid päivnouzmaižen hristianižen veron mödhe. Jago ruhtinazkundoikš i mongoline hogahtuz veiba Venän territorijoid alištushe voz'sadoikš. Se azj azoti konsolidacijan processoid, i nügüd'aigan koume päivnouzmslavilaižiden rahvast oma olmas.

Vepsläižiden keskes Venä om levitadud nimi Venämale mugažo. Nened valdkundad mülütiba Venän territorijad alištusen Kuldaižele Ordale polendusen jäl'ghe: Uzlidnan Tazovaldkund, Sur' Moskvan ruhtinazkund, Sur' Litvan ruhtinazkund, Pol'šan kunigahuz.

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.