Uglič (ven.: Углич) om Venäman lidn da lidnankund Jaroslavlin agjan päivlaskmas. Se om Ugličun rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 2005.

Uglič
Углич
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 32,146 ristitud
Pind 26,6 km²
Uglič Углич
Pämez' Svetlana Stavickaja
(viluku 2015—)
Telefonkod +7−48 532-xx-xxx
Avtokod 76
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan sijas meiden eran augotišespäi. Nügüdläine lidn mainitase ezmäižen kerdan vl 1148 kuti Ugleče pöud (ven.: Углече поле), 13. voz'sadaspäi — muite Uglič. Vll 1216−1285 oli ripmatoman Ugličun ruhtinazkundan pälidnaks. Vll 1285−1320 ruhtinaz alištui Rostovan tobmudele, vspäi 1389 — Moskvan tobmudele. Tühjitihe ruhtinazkundad vl 1605, jäl'gmäižel Venämas. Ruhtinasen pert'kulu om kaičenus tähäsai (15. voz'sadan sauvuz), jäi üks'jäine mugoine valdkundas. Ugličun Kremlin pühäpertid oma kaičenus hüvin mugažo, rušihe Kremlin seinid 19. voz'sadan augotišes.

Vll 1719−1775 lidn oli Ugličun agjan (provincijan) keskuseks. Uglič sai Jaroslavlin agjan (gubernijan) makundan lidnan statusad vl 1777. Vll 1935−1950 Ugličun gidroelektrostancii om saudud. Ugličun vezivaradim om täuttud vl 1939. Vspäi 1940 Uglič-raudtestancii om 48-kilometrižen sarakon Kaläzinaspäi (Tverin agj) lopstancii. Suren sodan aigan lidn ei olend okkupacijan zonas.

Uglič šingotase časuiden tegimel, metalližpaloiden tehmižel, söm- i energomašiništon tegimil, elektrokabeliden da veimiden pästandal, plastiktegesil (šlangad, septikad), sömtegimištol (sagud i maidproduktad, leibtegesed, mineraline vezi), jogiportal i turizmal (14 muzejad, 9 adivpertid), mugažo mebel'fabrik i meckombinat ratas lidnas.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Volgan oiktal randal tobjimalaz, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avtotesild ühtenzoitab Volgan randoid GES:an padoseinädme. Ugličun hurarandpol'ne pala seižub Volgan huran Korožečn-ližajogen (ven.: Корожечна) oiktal randal mugažo. Matkad Jaroslavlihesai om 93 km päivnouzmha orhal, 113 km avtol vai 300 km raudtel. Lähembaine lidn om Miškin 30 km pohjoižhe orhal vai 38 km avtotedme.

Uglič om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 507 ristitud, rajonan seičeme kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 39 tuhad eläjid vll 1979−1992 (39 975 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan koume jumalankodid[1], kaks' päjumalanpertid, kuz' jumalanpertid i viž časounäd oma olmas lidnas.

Kaks' Ugličun kolledžad oma professionaližen opendusen aluzkundoikš: agrariž-politehnine[2] i industrialiž-pedagogine[3]. Venäman argvoin da saguden tehmižen tedoinstitut sijadase lidnas.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Ugličun pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Ugličun agrariž-politehnižen kolledžan sait (pl19uglich.ru) i enččen mehaniž-tehnologižen kolledžan sait (umtt.ru). (ven.)
  3. Ugličun industrialiž-pedagogižen kolledžan sait (gou-uipk.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Jaroslavlin agjan lidnad
Danilov | Gavrilov Jam | Jaroslavl' | Lübim | Miškin | Pereslavl' Zalesskii | Pošehonje | Ribinsk | Sur' Rostov | Tutajev | Uglič