Torun' (pol'š.: Toruń [ˈtɔruɲ], saks.: Thorn) om lidn Pol'šanman keskusen pohjoižes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (vspäi 1999). Toine pälidn om Bidgošč, lodeheze lidnaspäi.

Torun'
Toruń
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2017) 202,562 ristitud
Pind 115,72 km²
Torun' Toruń
Pämez' Mihal Zaleski (2002-)
Telefonkod +48−56
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2014).

Istorine keskuz mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1997. Torun' om Nikolai Kopernikan kodilidnaks. Hänen nimel nimitadud universitet om olmas vspäi 1945 (40 tuh. üläopenikoid).

Istorii vajehta

Ezmäižed eländpunktad lidnan territorijal oliba vspäi 1100 edel meiden erad. Tevtonan orden sauvoi lidnust Thoren-nimenke vozil 1230−1231, sen jändused oma olmas tähäsai. Lidnuz da eländpunkt sen seiniden taga saiba lidnan statusad vl 1233.

Toižen mail'man sodan aigan päzutihe murendusespäi tobjimalaz.

Geografijan andmused vajehta

Torun'-lidn sijadase Visl-jogen randoil, 34..95 m korktusil valdmeren pindan päl. Torun' jagase 24 lidnrajonha (pol'š. dzielnice miasta).

Eläjad da transport vajehta

Vl 2000 elajiden lugu oli kaikiš suremb, 210 194 ristitud. Ristitišt poleneb suburbanizacijan tagut.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks. Raudtesild da koume avtotesildad ühtenzoittas Vislan randoid. Koume päraudtestancijad i kaks' avtostancijad om olmas lidnas. Lähembaine lendimport sijadase Bidgošč-lidnas 50 km päivlaskmha-lodeheze.

Irdkosketused vajehta



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)