Severoural'sk
Severoural'sk (ven.: Североура́льск) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan lodehes. Se om Severoural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 25,157 ristitud |
| Pind | 80 km² |
| |
| Pämez' | Svetlana Mironova (sulaku 2022—) |
| Telefonkod | +7−34 380-xx-xxx |
| Avtokod | 66, 96, 196 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii vajehta
Ende mansid eliba niiš tahoiš. Venälaižiden eländpunktan aluz om pandud vl 1758 kuti žilo sauvomha da holitamha Petropavlovskii-tegint sijaližen raudkivendon ümbriradmižen täht, nimitihe žilon Pedroin da Pauloin pühäpertin mödhe. Vl 1826 avaitihe kuldan jogilöudmižsijid, i vl 1827 sauptihe raudantegint torhuden lopindan tagut. Vl 1931 löuzihe alüminijan torhut žilonno. Vn 1944 27. päiväl kül'mkud žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. Nimi om anttud geografižen sijadusen mödhe, kuti Sredneural'sk- i Južnoural'sk-lidnoile. Vspäi 1963 lidn alištub agjan tobmudele oikti.
Severoural'sk šingotase boksitoiden järedal samižel kaivuziden kal't («Sevuralboksitruda»-edheotand mülüb «Rusal»-kompanijan strukturha), mugažo raudbetonantegim, omblendfabrik i oludtegim jätktas radod.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Vagran-jogen hural randal (137 km pitte, Sos'van oiged ližajogi, Obinjogen hurapol'ne bassein) i sen Kolong-ližajogen randoil (ven.: Колонга 41 km pitte), Pohjoižen Uralan päivnouzmaižidenno pautkidenno, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Jekaterinburghasai om 370 km suvipäivlaskmha orhal vai 440 km avtotedme, raudteühtenzoituz om vaiše jüguiden täht. Lähembaine lidn om Volčansk 25 km suvhe orhal, avtol i raudtel. Radonan londuseline koncentracii om lujetud.
Ei ole passažirühtenzoitust raudtedme Severoural'sk-raudtestancijhasai vspäi 2013, sen ližaraudted oma demontiruidud, raudtevagzalan sauvuz kävutase avtostancijaks. Boksitad-raudtestancii (ven.: Бокситы) radab lidnan suves jüguiden täht vaiše.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 29 263 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 36 200 eläjad vodel 1992.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma olmas lidnas: phh. Pedroin da Pauloin päjumalanpert' (kivine om saudud vll 1787−1798) i ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' (letihe vll 2013−2015). Islaman kundaline («mahallä») mečet' om avaitud lidnas.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 90,9%, totarlaižed — 3,8%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,0%.
Severoural'skan politehnikum (tehnikum)[2] i Jekaterinburgan ekonomikan da tehnologijoiden kolledžan filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Edeline lidnümbrikon pämez' om Vasilii Matüšenko (reduku 2016 — uhoku 2022).
Galerei vajehta
-
Mirun torg (2015) -
Phh. Pedroin da Pauloin päjumalanpert', vn 2019 nägu -
MiG-21 skveras i «Sevuralboksitruda»-edheotandan kontor (2016. voz' vai sen aigemba) -
«Krasnaja Šapočka»-kaivuz vl 2016 («Sevuralboksitruda», Rusked Šapkuihut) -
Avtobusstancii vl 2021
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
| Severoural'sk Vikiaitas |
| Sverdlovskan agjan lidnad | ||
| Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||