Rossoš (ven.: Ро́ссошь, ukr.: Розсош) om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Voronežan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Rossošin rajonan administrativine keskuz.

Rossoš
Россошь
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 60,879 ristitud
Pind 59,06 km²
Rossoš Россошь
Pämez' Alla Zagraničnova
(viluku 2021—)
Telefonkod +7−47 396-xx-xxx
Avtokod 36, 136
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud kuti slabad 17. voz'sadan keskes. Nimituz libub ukrainan розсоха-sanaspäi «sarak» (kahten jogen ühthejoksmuz), edel Sured sodad ukrainalaižed oliba enambuses Rossošin ristitištos. Raudte tuli sihe vl 1870, päraudtestancijan sauvuz om letud vl 1871. Rossoš sai lidnan statusad vl 1923. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil, päzutihe vn 1943 vilukus.

Rossoš šingotase mineraližiden heretusiden tegimel[1], sauvondmaterialiden pästandal (mouckivi, savič), sömtegimištol (maidkombinat, sömkombinat, voitegim), mugažo vedimdepo radab lidnas. Slobodan ukrainan kul'turan jogavozne festival' oleli lidnas 2000-nzil vozil.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan lodehes, Must Kalitv-jogen hural randal (ven.: Чёрная Калитва 162 km pitte, Don-jogen oiged ližajogi) sen huran Rossoš-ližajogen (70 km pitte) lanktendanno, 85 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežhasai om 167 km pohjoižhe orhal, 210 km avtotel vai 214 km raudtel. Lähembaine lidn om Pavlovsk 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 75 km avtotedme. Rossoš-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas «Voronež — Rostov Donal»-keskustal.

Rossoš om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 59,06 km².

Eläjad vajehta

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 62 865 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 62 884 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 62..64 tuhad eläjid vll 1996−2020 (64 400 rist. vl 2001).

Rahvahad (2010): venälaižed — 84,6 %, ukrainalaižed — 12,9 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 2,5 %.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: Ill'a-endustajan päjumalanpert' (om saudud vll 2001−2006) i kuz' jumalanpertid. Niiden ližaks Ristan Zdviženjan jumalanpert' ei ole kaičenus.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Rossošin kaks' kolledžad (liha- da maidtegimišton[3], medicinine[4]) i kaks' tehnikumad (himiž-mehanine[5], maižanduz- i sauvondtransportan[6]), mugažo Gubernijan pedagogižen kolledžan filial.

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan pämez' om Eduard Markov (sügüz'ku 2015 — viluku 2021). Lidnan Administracijan pämez' om Vladimir Kobilkin vn 2018 vilukuspäi.

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Rossošin mineraližiden heretusiden tegimen sait (minudo.ru). (ven.)
  2. Rossošin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Rossošin liha- da maidtegimišton kolledžan sait (rkmmp.obrvrn.ru). (ven.)
  4. Rossošin medicinižen kolledžan sait (rossmed.vrn.eduru.ru). (ven.)
  5. Rossošin himiž-mehanižen tehnikuman sait (rhmt.obrvrn.ru). (ven.)
  6. Rossošin maižanduz- i sauvondtransportan tehnikuman sait (rtsist.obrvrn.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Voronežan agjan lidnad
Bobrov | Bogučar | Borisoglebsk | Buturlinovk | Ertil' | Kalač | Liski | Novohopörsk | Novovoronež | Ostrogožsk | Pavlovsk | Povorino | Rossoš | Semiluki | Voronež