Radio (latinan kelen sanoišpäi: radio «sädegoičen», «pästan lähtten», «lasken» i radius «sädeg») om kävutai radiolainhid tehnologii tomha da oigendamha informacijad (sidä kesken internet-signalad), sidon vanuimetoi toižend.

Radiokommunikacijan shem
Radiostancii navedijoiden täht tarbhaiženke ümbrištonke

Radiolainhed tegesoiš da oigendasoiš elektromagnitižen energijan ičendoiden sistematižel modeliruindal. Nene ičendad oma amplitud, paksuz, faz, leveduzimpul'smoduläcii.

Avaidusen istorii vajehta

Radion avaidusen da tedoidusen process oli pit'k, äi ristituid ühtniba sihe kaiken 19. voz'sadan aigan. Vl 1831 Maikl Faradei avaiži elektromagnitižen indukcijan nägust. Vl 1897 sulakun 24. päiväl Aleksandr Popov-radiotehnikantedomez' oigenzi ezmaižen Venämas «Генрих Герц»-radiogramman (Genrih Herc) 250 metraha Piterin universitetan sauvusiden keskes.

Radion oigendusen da sandan processan ližaladimed oma mikrofon, oigendim, oigenduzantenn, sandantenn, radiosandapparat, vägestoitim, dinamikad vai kundlimed.

Kävutand vajehta

Radiosidon toižendad:

  • radiooigendusidenke (kaimdaisido, radioreleiden kal't, pezasido) vai radiooigendusita;
  • leved radioänetoitand (massinformacijan oigenduz), radionnavedijoiden i civiline radiosido.

Radion levedad kävutandad oma kaikenaigaine radiooigenduz, televizijan oigenduz, digitaline radio, radiopagižmižed, mobiližed telefonad, radionavigacii, radar, lämbituz (mikrolainhižen päčin effekt), radioohjanduz, radioastronomii.

Radioho sidodud tedod: radioastronomii, radionavigacii, radiotedištelend.

Sidon diapazonad vajehta

Radiolainhiden pädiapazonad:

  • üläpit'klainhine diapazon (4 toižendad, λ = 10—105 km);
  • pit'klainhine diapazon (kilometrižed lainhed, λ = 1—10 km vai f = 30—300 kHc);
  • kesklainhine diapazon (λ = 100 m — 1 km);
  • lühüdlainhine diapazon (λ = 10—100 m);
  • ul'tralühüdlainhine diapazon (metrižed, decimetrižed i santimetrižed lainhed).

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.