Perm'
Perm' (ven.: Пермь [pʲermʲ], sijaline virkand [pʲerʲmʲ], perm. komi: Перем) om Venäman millionerlidn Uralan ezimägištonno. Se om Permin randan pälidn da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Permin rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 1,027,153 ristitud |
| Pind | 800,5 km² |
| |
| Pämez' | Eduard Sosnin (eloku 2023—) |
| Telefonkod | +7−342-xxx-xxxx |
| Avtokod | 59, 81, 159 |
| Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
_location_map.png)
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jegošihan tegim (ven.: Егошихинский завод) samha vas'ked sijaližes kivendospäi. Jegoših-külä tegimenno sai lidnan statusad vl 1781 nügüdläiženke nimitusenke da agjan pälidnan statusanke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe. Nimitihe muga, sikš miše üks' hänen arvnimišpäi oli Permin ruhtinaznaine.
Vspäi 1940 vhesai 1957 nimitihe lidnad Molotov:aks nevondkundaližen partijan šingotajan kanzannimen mödhe.
Permin ižandusen päsarakod oma elektroenergetine, kivivoin i londuseližen gazan ümbriradmine, mašinansauvomine, himii i kivivoihimii, mecan ümbriradmine, sömtegimišt, poligrafii.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Kamanjogen randoil, 171 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mecad ottas lidnan territorijan pol't, pertišt om ümbärtud mecal. Läz 300 penid jogid da ojid jokstas lidnan südäimes.
Matkad Moskvhasai om 1382 km päivlaskmha avtotedme. Krasnokamsk om üks'jäine kaimdailidn, sijadase ani päivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma Alatagil 219 km päivnouzmha orhal, Jekaterinburg 361 km suvipäivnouzmha avtotedme i Iževsk 222 km suvipäivlaskmha orhal.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +2,7 C°, kezakun-elokun +15,3..+18,6 C°, tal'vkun-uhokun −11,1..−12,8 C°. Ekstremumad oma −47,1 C° (tal'vku) i +37,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −3,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +6 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše. Paneb sadegid 657 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (69..79 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (28..30 mm kus). Lumikatken korktuz sase 60 santimetrhasai tal'vel.
Tobmuz vajehta
.svg)
Perm' jagase seičemeks rajonaks ičeze territorialižidenke administracijoidenke: Dzeržinskijan, Industrial'nii, Kirovan, Leninan, Motovilihan, Ordžonikidzen i Sverdlovan; ičeze administracii om enččel Uded Lädid-žilol (nüg. Sverdlovan rajonan palaks). Kaks' pen't eländpunktad (6 rist. vl 2017) mülüdas lidnümbrikho mugažo.
Edeližed lidnan pämehed oma Aleksei Dömkin (tal'vku 2020 — kezaku 2023), Dmitrii Samoilov (kül'mku 2016 — tal'vku 2020).
Eläjad vajehta
Lidnan ristitišt ületi millionad vl 1979, kadoti millionnikan statusad vll 2004−2011. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 991 162 ristitud, vn 2021 — 1 034 002 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 100 000 eläjid vl 1991.
Transport vajehta
Kaks' avtotesildad ühtenzoittas Kam-jogen randoid, Kaman GES:an padosein mugažo. Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuded oma lidnan keskuzpalas. Permin metropolitenan projektiruind oli 1980-nzil vozil, no jäi kesketi.
Rahvahidenkeskeine Perm' (Sur' Savino)-lendimport[1] (ПРЬ / PEE, ven.: Большое Савино, 1,6 mln passažiroid vl 2019) sijadase 17 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe, Mustmeren lebutahoiže, Tadžikistanha, om čarterreisid Keskmeren i Azijan lebutahoiže, aterjreisid Edahaižen Pohjoižen radinsijihe.
Galerei vajehta
-
Lidnan Duman i Administracijan sauvuz (2019) -
Pühän Stroican kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2019 nägu -
Permin pämečet' (islam), vn 2019 nägu -
«Permenergo»-kompanijan kontor vl 2019 (ezimal) -
Motovilihan tegimed vl 2019 -
«Kamskaja»-konditerfabrik (2010, Nestlé-kompanijan pala) -
Permin valdkundaline universitet, päkorpus (korpus nomer 1, 2011) -
Sverdlovan rajonan klinine läžundkodi (2017) -
Perm' (Sur' Savino)-lendimportan uz' terminal vl 2018 -
Perm' II-päraudtestancijan sauvuz vl 2019
.jpg)
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine portal (gorodperm.ru). (ven.) (angl.)
- Lidnan Duman oficialine sait (duma.perm.ru). (ven.)
| Perm' Vikiaitas |
| Permin randan lidnad | ||
| Aleksandrovsk | Berezniki | Čaikovskii | Čerdin' | Černušk | Čormoz | Čusovoi | Dobränk | Gornozavodsk | Gremäčinsk | Gubah | Kizel | Krasnokamsk | Krasnovišersk | Kudimkar | Kungur | Lis'v | Nitv | Očor | Ohansk | Os | Perm' | Solikamsk | Usol'je | Vereščagino | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||