Nevinnomissk (ven.: Невинномысск) om Venäman lidn da lidnümbrik Stavropolin randan suvipäivlaskmas. Se om randan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nevinnomissk
Невинномысск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 115,826 ristitud
Pind 98,5 km²
Nevinnomissk Невинномысск
Pämez' Mihail Minenkov
(kül'mku 2016—)
Telefonkod +7−86 554-xx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti Nevinnomisskai-stanic (ven.: станица Невинномысская) läz ühtennimišt lidnust. Vozil 1872−1875 saudihe raudted lidnannoks. Stanic sai lidnan statusad vl 1939, nimitihe nügüdläižikš. Vspäi 1936 vhesai 1948 saudihe Nevinnomisskan kanalad. Vozil 1942 (eloku) — 1943 (21. viluku) lidn oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil. Vn 2002 kezakus lidn eli läbi järedas sur'vedes.

Nevinnomisskan ižandusen päsarak om himine tegimišt: azotühtnendoiden pästand da kodihimijan tegim. Toižed sarakod oma elektroenergetine (Kubanin GES:oiden kaskad, Nevinnomisskan GRES) i sömtegimišt (leibänkombinat, pühävointegim, lihalindkombinat, maidtegim), mugažo elektrotehnine tegim i märičendladimiden edheotand ratas.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Kavkazan ezimägištol, seižub Kuban-jogen molembil randoil Suren Zelenčukan (kar. da balk.: Уллу Инджик) lanktendan sijas (hura ližajogi), 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Stavropolihesai om 55 km pohjoižhe. Toine lähine lidn om Čerkessk 57 km suvipäivnouzmha avtotedme.

Tobmuz vajehta

Nevinnomissk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Sen territorii jagase 11 lidnanlaptaks. Om ümbärtud Kočubejevskojen rajonan territorijal.

Lidnan pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnan Duman ezimez' om Aleksandr Medänik vn 2016 sügüz'kuspäi.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 118 360 ristitud, vn 2021 — 117 562 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 117 676 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 133 802 eläjad vl 1998.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 89,9 %, ukrainalaižed — 2,0 %, armenijalaižed — 1,8 %, toižed rahvahad — 4,8 %, rahvahuden ozutandata — 1,5 %.

Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Jumalanmaman Katken kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 1988−1998) i kahesa jumalanpertid. Protestantizman koumen jumalankodikundan pühäpertid oma avaitud.

Professionaližen keskopendusen aluzkundad: Nevinnomisskan industrialine i himiž-tehnologine[2] kolledžad, ekonomiž-oiktuzline i energetine[3] tehnikumad, Pohjoižkavkazan medkolledžan filial. Anttas üläopendust: Nevinnomisskan valdkundaline gumanitariž-tehnine institut, Nevinnomisskan ekonomikan, ohjandusen da oiktusen institut, Nevinnomisskan tehnologine institut (Pohjoižkavkazan fedraližen universitetan filial, Stavropol').

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta

  1. Nevinnomisskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Nevinnomisskan himiž-tehnologižen kolledžan sait (himkol.ru). (ven.)
  3. Nevinnomisskan energetižen tehnikuman sait (nevenergotehnikum.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk