Neon (mugažo latinan kelel, znamoitas Ne) om kümnenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Kolb neonanke
10
0
0
0
0
0
8
2
Ne
20,1797
Neon
Neonan emissine spektr

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Anglijalaižed Uil'jam Ramzai- i Moris Travers-himikad avaižiba neonan il'mas nozoltandan jäl'ghe vl 1898. Nimitihe grekan kelen νέος-sanaspäi «uz'».

Neon om videnz' element londuses levigandusen mödhe, mail'man massan 0,13%. Se om äjiden tähthiden koumanz' element vezinikan i gelijan jäl'ghe. Pala Man atmosferas om 18,2 × 10−6 mülün mödhe, vai 1 / 55 000. Neon om lujas harv Man kores, 7 × 10−11 massan mödhe.

Fizižed ičendad vajehta

Neon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Vauvhatub rusttal elektrojoksusen olendan aigan.

Atommass — 20,1797. Ninevuz (−246 C° lämudel) — 1,204 g/sm³. Suladandlämuz — 24,56 K (−248,59 C°). Kehundlämuz — 27,1 K (−246,05 C°).

Londuseline neon kogoneb koumes stabiližes izotopaspäi: 20Ne (90,48%), 21Ne (0,27%) i 22Ne (9,25%). Tetas 16 ratud radioaktivišt izotopad 16..19, 23..34 atommassanke, izomärid ei ole. Kaikiš hätkemb ratud izotop om 24Ne 3,38 minutad pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad vajehta

Ei ole himižid ühtnendoid, neon om kaikiš inertižemb element mail'mas gelijan kartte. Om vaiše toižetujid segoitesid-klatratoid, oz., vedenke Ne·6Н2О. Muigotandmär om 0. Neonan ionad oma olmas: Ne+, (NeAr)+, (NeH)+ i (HeNe)+.

Kävutand vajehta

Neon kävutase segoituses gelijanke okeanavtoiden hengaidusen täht. Kucub asfiksijad korktas koncentracijas. Ottas kävutamižhe vilugoitimiden agentaks tobjimalaz. Sadas il'maspäi laptaližeks produktaks fil'tracijan abul.

Irdkosketused vajehta