Millerovo
Millerovo (ven.: Ми́ллерово) om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Rostovan agjan pohjoižes. Se om Millerovon rajonan administrativine keskuz.
Lidnanznam.gif)
| |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 34,841 ristitud |
| Pind | 51 km² |
.jpg)
| |
| Pämez' | Vitalii Abakumov (reduku 2021—) |
| Telefonkod | +7−86 385-xx-xxx |
| Avtokod | 61, 161 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud Ivan Miller-sodamehel pustolänihe vl 1786 kuti Millerov-futor lahjoitud hänele Jekaterina II-imperatornaižel tahondas. Möhemba Millerov-Glubokinskii-žilo. Nimitihe alusenpanijan kanzannimen mödhe. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1926 keväz'kus. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (16.07.1942 — 17.01.1943).
Millerovo šingotase maižanduztehnikan da sen paloiden tehmižel, sömtegimištol (trahmalan da patokan kombinat[1], vintegim, pühävoin tegim, villänpurnud) i letken küllästamižfabrik (formuindmaterialad, korbehtundvastaine krepind).
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase rajonan suves, Glubokai-jogen üläjoksmusen hural randal päpaloin (ven.: Глубокая 123 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 131 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz.
Matkad Ukrainan röunhasai om 30 km päivlaskmha, Rostovhasai Donal om 190 km suvhe orhal, 212 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kamensk Šahtil 67 km suvhe orhal, 81 km avtotedme vai raudtedme, i Lugansk (Ukrain) 89 km suvipäivlaskmha orhal, 117 km avtotedme vai raudtedme. «Don»-avtotrass (M4) ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Millerovo-raudtestancii radab «Rostov Donal — Moskv»-keskustal, jono Luganskhasai eile kävutandas. Millerovo-sodalendimport om saudud vides kilometras lodeheze lidnaspäi.
Tobmuz vajehta
Millerovo om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden suiman ezimez'. Edeližed suiman ezimehed oma Aleksandr Kolodeznoi (sügüz'ku 2020 — reduku 2021), Tat'jana Visockaja (sügüz'ku 2015 — sügüz'ku 2020). Gennadii Revin radab lidnankundan Administracijan pämehen vn 2024 uhokuspäi. Edeližed Administracijan pämehed oma Aleksandr Loktev (viluku 2023 — uhoku 2024, velgusentäutai), Väčeslav Zinčenko (viluku 2021 — viluku 2023).
Eläjad vajehta
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 499 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaik 35 540 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38..39 tuhad eläjad vll 1992−2005 (39 700 rist. vl 1998).
Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6 %, ukrainalaižed — 1,6 %, toižed rahvahad — 2,8 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Ondrijan Ezikuctud jumalanpert' (1988) i koume časounäd. Niiden ližaks ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (1903−1950) ei ole kaičenus.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma Millerovon agrotegimišton tehnologijoiden da ohjastusen tehnikum[3] i Millerovon kozakišton kadetine professionaline tehnikum[4].
Galerei vajehta
-
Lidnan tobmuden sauvuz (2023) -
Lidnanznam edel vn 2018 kül'mkud -
Villänpurnud vl 2014 -
Kul'turkeskuz (2023) -
Millerovo-päraudtestancii vl 2022
.jpg)
.jpg)
Homaičendad vajehta
- ↑ Millerovon trahmalan da patokan kombinatan sait (amylco.ru). (ven.) (angl.) (turk.)
- ↑ Millerovon pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Millerovon agrotegimišton tehnologijoiden da ohjastusen tehnikum — sait (mtatiu.ru). (ven.)
- ↑ Millerovon kozakišton kadetine professionaline tehnikum — sait (mkkpt.ru). (ven.)
Irdkosketused vajehta
| Millerovo Vikiaitas |
| Rostovan agjan lidnad | ||
| Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk | ||